ANALÜÜS ⟩ Millised on venekeelse teeninduse tagajärjed?

Majad Lasnamäel. Hoonete vahetus läheduses on autopesula, kus hiljuti räägiti kliendiga ainult vene keeles. Foto: Toomas Huik / Scanpix

Eestis on küll seaduslik õigus eestikeelsele teenindusele, kuid see pole siiski igal pool tagatud. Taksod, kauplused ja autopesulad on vaid mõned näited, kus keelebarjäär võib teenindamisel probleeme tekitada. Millised on miinused ja plussid olukorras, kus Tallinnas ei saa alati vältida venekeelset teenindust?

Miinused

1. Klienti ei saagi teenindada

Paljud eestlastest noored, kes on sündinud taasiseseisvunud Eestis, ei oska vene keelt. Põhjused tulevad sageli 1990. aastatest. Siis kaasnes vene keele õppimisega koolides sageli trotslik suhtumine, mida võimendasid mõned lapsevanemad. Meenuvad juhtumid, kus vene keelt keeldusid rääkimast keskaelised mehed, kes seda oskasid, kuid seostasid vene keele rääkimist hiljuti lõppenud Nõukogude okupatsiooniga. Lastele on endast vanemate ja autoriteetsete inimeste suhtumine oluline. Olgu selleks lapsevanem, treener, õpetaja või keegi teine, kellele vaadatakse alt üles.

Teisalt oli paljudes koolides nõrk vene keele õppe tase. Sageli keskenduti tekstide, näiteks luuletuste päheõppimisele. Kuid pahatihti ei saanud õpilased õpitud tekstidest aru. Praegu on suhtumine vene keelde erinev kui 1990ndatel, kuid ka praegused eestlastest koolinoored pole kuuldavasti sageli motiveeritud vene keelt õppima. Täiskasvanuna keelt õppida on keerulisem ja see vajab tugevamat motivatsiooni.

Seega võib klient keelebarjääri tõttu teenindusest ilma jääda.

2. Eesti keele kaitse

Eesti keele kõnelejaid on veidi üle miljoni. Vene keelt oskab maailmas ligikaudu 250 miljonit inimest. Keel on kultuuri oluline osa. Eesti on ainuke riik maailmas, kus on võimalik eesti keele järjepidevust hoida ja keelt areneda. Eesti keeleruumi teadlik säilitamine ei tähenda seda, et vene keele kasutamist üritataks piirata. See ei tähenda ka, et eestivenelastel poleks õigus Eestit oma koduks pidada.

3. Seaduserikkujaid ähvardab trahv

Seaduse kohaselt peab klienditeenindaja oskama eesti keelt B1-tasemel. See tähendab, et ta peaks oskama selgitada oma tegevust, mõtteid ja seisukohti. Seaduserikkujaid ähvardab kuni 640-eurone trahv. Trahvida saab nii töötajat kui tööandjat. Seadus ei nõua eesti keeles teenindamist juhul, kui klient ise nõustub võõrkeelse teenindusega.

4. Poliitikute vastuoluline tegevus

Keskerakonna esimees Jüri Ratas kirjutas kuu aega tagasi Postimehe arvamusartiklis, et Eestis ei saa alati riigikeelega hakkama. Ta mõistab inimeste pahameelt, kuid on siiski valitsuse vene koolide kaotamise plaanile vastu, sest see vähendaks tema hinnangul hariduse kvaliteeti. Arusaadav, et kui õpetajaid pole, võivad õpetajaks saada ka need, kes kooli tegelikult ei sobi.

Teisalt on Eestis palju vene emakeelega noori, kes on siin elanud kogu elu, kuid ei oska isegi suhtlustasemel eesti keelt. See vähendab nende võimalusi pääseda keskmisest kõrgema palgaga töökohadele. Keeruline oleks ette kujutada, et jurist või hambaarst ei oska eesti keelt. Sama ei kehti taksojuhi või kassapidaja kohta.

Venekeelse hariduse säilitamist on toetanud ka teised tipp-poliitikud erinevatest erakondadest. Vale oleks väita, et Keskerakond on ainus, kes peale taasiseseisvumist on olnud vastu venekeelse hariduse kaotamisele. Näiteks aastatel 2007–2016 oli Keskerakond üle üheksa aasta järjest opositsioonis ja nende vastuseis poleks valitsuste soove takistanud.

Plussid

1. Odavamad hinnad

Postimehes ilmus hiljuti artikkel, kus kajastati, et Tallinnas on eesti keelt mitteoskavad taksojuhid. Mitu ettevõtjat ja klienti, kes uudist lugesid, teatasid tagasisides: kui kõik Tallinna taksojuhid oskasid eesti keelt, oleks taksosõit oluliselt kallim. Lisaks võiks juhtuda, et näiteks reede õhtul oleks väga keeruline taksot tellida, sest juhte ei jätkuks. Ühe ettevõtja sõnul ei taha eesti keelt oskavad elanikud sageli enam taksojuhtimisega tegeleda, kuna peavad seda lihttööks ning neil on tööturul arvukalt teisi võimalusi.

2. Vene emakeelega klientide rahulolu

Tallinnas on üle 40 protsendi vene emakeelega elaniku. Sageli on neil mugavam saada venekeelset teenindust isegi juhul, kui nad eesti keelt valdavad. Lisaks on inimesi, kes eesti keelt ei oska. Seaduste karmim rakendamine ja olukorra muutumine võib nendele töökohtadele tuua inimesed, kes vene keelt ei valda.