L, 4.02.2023

Venemaa astub varilaevastikuga sanktsioonide vastu võitlusse

Erkki Erilaid
Venemaa astub varilaevastikuga sanktsioonide vastu võitlusse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vene naftatanker Ust Luga.
Vene naftatanker Ust Luga. Foto: Ole Berg-Rusten

Laevamaaklerite hinnangul on Moskva soetanud toornafta transportimiseks sel aastal üle 100 tankeri, et sanktsioonide jõustudes hakata nendega musta kulda uutele turgudele vedama, vahendab Financial Times.

Laevamaaklerite ja analüütikute sõnul on Venemaa vargsi soetanud enam kui sajast vananenud tankerist koosneva laevastiku, et hiilida mööda ELi ja G7 riikide piirangutest nende nafta müügile ja transpordile.

Energiakonsultatsioonifirma Rystad teatas, et Venemaa on 2022. aastal ostnud 103 tankerit, mis teenindasid seni Iraani ja Venezuelat, kahte lääne naftaembargo all olevat riiki.

Laevandussektoris kutsutakse neid aluseid Venemaa «varilaevastikuks», mille abil loodetakse vältida riigi naftaeksporti puudutavaid uusi rahvusvahelisi piiranguid.

Esmaspäeval jõustub EL-i meretranspordi keeld ja uus ülemaailmne barreli hinnalagi Venemaa naftale 60 dollari tasemel. Kauplejate hinnangul vähendab varilaevastik selliste meetmete mõju, kuid ei suuda seda täielikult kõrvaldada.

Eeldatakse, et EL-i ja G7 riikide karistavad meetmed lõikavad Moskva ära suurest osast ülemaailmsest tankerilaevastikust, sest kindlustusandjatel, nagu näiteks Londoni Lloyd's, ei ole lubatud kindlustada Vene naftat vedavaid laevu ja seda olenemata nende sihtkohast, välja arvatud juhul, kui seda müüakse hinnalae piires.

Samas on Venemaa juba varem kinnitanud, et ei tarni naftat riikidele, kes hinnalaega ühinevad.

Selle asemel püüab Kreml kasutada oma uut laevastikku, et varustada selliseid riike nagu India, Hiina ja Türgi, millest on Euroopa tarnete kärpimise tõttu saanud suurimad Vene nafta ostjad.

Anonüümset tankerite soetamist saab jälgida registritesse ilmuvate nimetute või uute ostjate lisandumise järgi. «Need laevad on üldiselt 12-15 aastat vanad ja eeldatavasti läheksid muidu lähiaastatel lammutamisele,» ütles laevamaaklerfirma Braemari tankerisektori juht Anoop Singh.

«Selliste ostjatega meie maaklerid tuttavad ei ole,» märkis ta. «Oleme kindlad, et enamik neist laevadest on mõeldud Venemaale.»

Venemaa riikliku panga VTB juht Andrei Kostin näis oktoobris neid ostutehinguid kinnitavat, öeldes, et riik peab kulutama «tankerite laevastiku laiendamiseks» vähemalt 16,2 miljardit dollarit. Analüütikute hinnangul on Venemaal endiselt oodata tankerite puudust, mistõttu võib 2023. aasta esimestel kuudel Venemaal olla raskusi oma eksporditaseme säilitamisega. Rystadi hinnangul jääb Venemaal puudu 60–70 tankerit. Venemaa vajab veel rohkem tankereid, sest transport kestab Aasia uutele turgudele kauem.

Braemar ennustab, et Venemaa kaotab sanktsioonide jõustudes ekspordimahust 700 000 kuni 1,5 miljonit barrelit päevas.

Märksõnad
Tagasi üles