LUUBI ALL ⟩ Must naftajõgi kuivab kokku

Viimsis Rohuneeme teel asuval 9000-ruutmeetrisel krundil kõrguv ligi 1800-ruutmeetrise elamispinnaga eramu on üks mälestusmärk Eestit läbinud musta kulla voogudest. Maja tegelikuks peremeheks peetakse naftaäriga haljale oksale jõudnud Aleksei Tšuletsit. Foto: Sander Ilvest

Venemaaga naftaäri ajamine on toonud Eestisse rikkust ehk täpsemalt: mõnedki rikkad. Uue nädala algusest jõustuvad Vene nafta sisseveole uued keelud, kuid keegi ei tea, mil määral ja kuidas need meie igapäevaelu muutma hakkavad. Ekspertide seisukohad erinevad üksteisest oluliselt.

«Kümme dollarit ühe tonni pealt!» See rusikareegel näitab transiidi- ja majanduseksperdi Raivo Vare sõnul ära summa, mis Eestit aastakümnete jooksul läbinud Vene naftast reaalselt meie majandusse maha jäi. Ning neid tonne on olnud palju, olgugi kogused praeguseks kõvasti kukkunud. «Kunagi oli üle 30 miljoni tonni aastas, aga nüüd seitse-üheksa miljonit tonni,» lausub Vare.

Sõltuvalt vaatepunktist võib Vene fossiilkütuste voo kokkukuivamine – mis sai alguse juba enne käesolevat aastat – paista nii positiivse kui ka negatiivsena. On neid, kellele meeldib, et aastate jooksul on Eesti majandust – laenates Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla väljendit – Venemaa omast rohkem lahti ühendatud. Naftatransiidist ühe tähtsaima kasusaaja ehk Alexela suuromanik Heiti Hääl rääkis aga seevastu ajakirjanduses juba kuue aasta eest, et kuigi ta Venemaa tegusid Krimmis ja Ida-Ukrainas õigeks ei pea, on tal raske mõista, miks Eestil väikeriigina sanktsioonide kehtestamisel esireas kõige kõvemini karjuma tuleb.