/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/12/02/14999803t1h0b09.jpg)
Millised on elutähtsate teenuste pakkujate kogemused, kuidas kriisis hakkama saada, selgitasid ettevõtete esindajad konverentsi «Puhta Vee päev» paneeldiskussioonis.
Elutähtsa teenuse pakkuja test: 72 tunniks mõeldud generaator kuumenes üle juba pooleteise tunniga
Urmas Vaino juhitud paneeldiskussioonis osalesid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu, Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout, Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt ja AS Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik. Räägiti koroonakriisi olulisematest õppetundidest ja tänastest väljakutsetest, mis on seotud energiakriisi, hinnatõusu ja Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisega.
Kõik esinejad tõid välja, et kuigi ettevõtetel on kriisiplaanid, siis koroonapandeemia näitas selgelt, et iga kriis ja ka kriisi etapid on erinevad ning nendeks pole võimalik täpselt valmis olla. Praegune aeg pakub nii inimestele kui ka organisatsioonidele topelt väljakutset – kiire hinnatõus ja inflatsioon teeb toimetuleku keeruliseks. Samal ajal tuleb teha investeeringuid energiatõhusamaks tarbimiseks ja süsiniku jalajälje vähendamiseks, mis tuleneb ELi kliimakokkuleppest.
Lahendust nähakse koostöös – näiteks teevad Tallinna Vesi, Watercom ja Utilitas koostööd infrastruktuuri arendamisel, sest ühiselt on hõlpsam leida ressursse uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu tõi näite sellest, et koostöökohad võivad olla kohati väga üllatavad – koroonapandeemia ajal koostööd Tallinkiga, kelle laevad pakkusid karantiinimajutust, et vähendada arstide ja õdede kontakte ja hoida neid võimalikult tervena. Kriiside puhul on elutähtsate teenuste pakkujate jaoks kõige olulisem tagada teenuse järjepidevus ja kõige olulisem on see kõrge prioriteeditasemega asutustes nagu haiglad, hooldekodud, lasteaiad, koolid jt elutähtsa teenuse tagajad.
Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout ja AS Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik leidsid samuti, et koostöökohti on ettevõtetel mitmeid. «Seni oleme arvestanud, et juhul, kui kriisiolukorras peaks esinema ulatuslik veekatkestus, siis saame teha koostööd teiste piirkondade vee-ettevõtetega, aga lahendus võib olla isegi meile lähemal – näiteks Tallinki laevadel on samuti veemahutid,» lausus Soovik.
Rohepööre kriisi ajal
Paneelis osalejad tõdesid, et nii koroonakriisis kui ka energiakriisis on tulnud teenuse toimimise tagamiseks astuda ajutiselt samm ajas tagasi. Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt selgitas, et pärast sõja algust on kütuste turgudel toimuv muutunud veelgi ebamääraseks. Täna toodab Utilitas enamiku energiast taastuvatest energiaallikatest ning külmadel ilmadel tiputarbimiste katmiseks kasutatakse lisaks maagaasi.
«Rohepöörde mõttes on see tagasiminek, aga eluliselt vajalik» Robert Kitt
Elutähtsa teenuse varustuskindluse ja kättesaadavuse huvides on ettevõte otsustanud võtta maagaasi asendamiseks sel aastal kasutusele ka reservkütused nagu diislikütus ja põlevkiviõli. «Rohepöörde mõttes on see tagasiminek, aga eluliselt vajalik, et tagada kriitilise infrastruktuuri teenuse toimimine,» sõnas Kitt, kes lisas, et samal ajal kavandatakse ka investeeringuid, mille tulemusel toodetakse hiljemalt aastaks 2030 Utilitases kogu energia taastuvatest allikatest.
Ka Tallinki esindaja tõi välja, et pandeemia ajal võeti kasutusele kaks korda rohkem plastikut kui kasutati varem ja kuigi ühekordsed nõud, maskid, kummikindad, kilekatted jms olid koroonaviiruse leviku peatamiseks vältimatud, siis üritab ettevõte nüüd plastiku kasutamise kogust jõuliselt vähendada. «Viimastel aastatel oleme vähendanud süsiniku jalajälge 44% reisija kohta. Jätkame seda tööd innovatsiooni ja teavitustegevuse abil ning ringmajanduse põhimõtteid järgides,» kinnitas Mürk-Dubout, kes tõi näite laevakardinatest, mis teisel ringil õmmeldakse ostukottideks.
Järjepidev teavitustegevus
Süsiniku jalajälje vähendamiseks on oluline nii koostöö kui ka tarbijate harimine. Mürk-Dubout tõi välja teadlikkuse kraanivee joomisel – kui eestlased joovad hea meelega kraanivett ka laevadel, kus kasutatakse Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud vett, siis soomlased joovad seda vähem ja rootslased eelistavad kindlalt pudelivett. Kuigi ühiselt tõdeti, et Eestis on tehtud head tööd teavitamaks, et kraanivesi on puhas joogivesi ja avalikud joogiveekraanid on sellele palju kaasa aidanud, tuleb seda teavitustööd pidevalt jätkata.
Peedu tõi näite haiglast, mis ostab igal aastal 100 000 euro eest pudelivett: «Tallinna kraanivesi on nii kõrge kvaliteediga, et see sobib pea kõikideks meditsiiniprotseduurideks. Vaid üht tüüpi kopsuhaigusega patsiendid on niivõrd tundliku immuunsüsteemiga, et nende ravis kasutatavat vett puhastame täiendavalt haiglas kohapeal. Aga joogiks eelistavad osad inimesed endiselt pudelivett.»
Kristiina Soovik tõi välja, et kraanivesi on enamasti värskem ja puhtam kui pudelivesi. Kuigi kraanivesi vastab 99,83% proovidest kõigile kvaliteedinõuetele, töötab ettevõte koostöös Watercomiga pidevalt selle nimel, et see kvaliteet säiliks ka torustikus. «Kõige väljakutsuvam periood on kuum suvi – kui osad asutused, näiteks lasteaiad, on suvel kinni, tekib probleem kinnistusisese torustikuga, mis seisab kasutamata ja seal võivad hakata arenema mikroobid. Uudse lahenduseks võtame uue aasta alguses kasutusele innovaatilise torustiku jääpesutehnoloogia. Eestis on paljude teiste riikidega võrreldes väga puhas kraanivesi ja me oleme esimene riik Põhja-Euroopas, kes hakkab oma torustikku jääpesumeetodil puhastama, et vee kvaliteet ka seal säiliks.»
Õppustel selguvad kitsaskohad
Kriisidega toime tulla aitavad lisaks kriisiplaanile pidevad õppused ja võime kiirelt reageerida. Agris Peedu sõnul tuleb õppusi läbi viia kogu aeg, sest nende käigus selguvad kitsaskohad. Näiteks viidi Mustamäe meditsiinilinnakus augustis läbi test – haiglal on kolm kohapealset elektrigeneraatorit ja kuna elektri börsihind oli väga kõrgel tasemel, otsustati viia linnak testi käigus üle varugeneraatoritele. «Saavutasime küll rahalise kokkuhoiu, aga selgus, et kuigi generaatorid on ette nähtud vastu pidama 72 tundi, kuumenes üks kolmest generaatorist üle juba pooleteisetunnise kasutamise järel. Sellised testid on ülivajalikud ja peame neid tegema pidevalt, sest nüüd oleme paremini valmis juhuks, kui elekter peaks päriselt ära minema või esineb mõni muu ettenägematu kriis,» selgitas Peedu.