/nginx/o/2022/06/21/14644249t1he900.jpg)
Väga kiire inflatsioon on majanduse mõõtmise ja tõlgendamise muutnud keeruliseks. Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma nädalakommentaaris.
Nüüdseks selgunud tõsiasi, et Eesti majandus lõppeva aasta kolmandas kvartalis 2,4 protsenti kahanes, oli halb üllatus. Mitte, et keegi majanduse kasvu oleks prognoosinud, ent kui juba suvelõpu kohta sedavõrd nigel number kokku saadi, siis ei tea, mida veel viimane kvartal tuua võib. Etteruttavalt tasub muidugi öelda, et tulevased revisjonid muudavad SKP numbrit ilmselt tublisti. Praeguse majanduskeskkonna numbrite keelde panemine on statistikute jaoks paras peavalu, sest hinnad tõusevad kiiresti ja eri sisendite-väljundite virvarris on väga keeruline lõpuks öelda, milline osa nominaalsest kasvust siis nii-öelda «päris» oli. Tavalistes eurodes mõõdetav nominaalse SKP muutus oli ju kolmandas kvartalis pea 14% jagu plussis.
Ülesande keerukusest annab märku lisandväärtuse muutuse arvestamine tegevusalade lõikes. Selle kohaselt kahanes näiteks põllumajandus- ja metsandussektoris lisandväärtus pea 90%, nominaalhindades buumivas energeetikasektoris üle 40% ja muidu äärmiselt stabiilses veevarustuse ja jäätmekäitluse sektoris 25%. Samal ajal suurenes Statistikaameti andmetel lisandväärtus püsihindades ehituses ja töötlevas tööstuses, kus majanduskonjunktuur kolmandas kvartalis selgelt nõrk oli ja nii ehitus- kui tootmismahud kukkusid. Võta sa nüüd kinni, kus olukord päriselt halb või hea.
Mõneti arusaadavam pilt avaneb, kui vaadata SKP kujunemist tarbimismeetodi kohaselt. Sellest avaldub, et suurima negatiivse panuse andis nõrgenenud väliskaubanduslik seis. Eksport kolmandas kvartalis kasvas iseenesest tublisti, lausa 3,6%, ent seda teenuste, mitte enam kaupade arvelt. Ekspordi kasvust oluliselt suurem oli aga impordi kasv – 6,2%, mis viis Eesti väliskaubanduse päris tõsisesse puudujääki. Rekordkiire inflatsioon avaldas negatiivset mõju ka eratarbimisele, mis mullusega võrreldes püsihindades 0,4% jagu kahanes.
Kui juba kolmanda kvartali SKP number sedavõrd madalaks kujunes, siis tuleb pidada tõenäoliseks, et neljanda kvartali kohta näeme veelgi nigelamat numbrit. Mullune võrdlusbaas on kõrge, ent majanduse seis selgelt nõrgem.
Esmaseks murelapseks on kujunenud Eesti suurim majandussektor, tööstus. Viimati avaldatud andmete põhjal kahanes tööstustoodang oktoobris ligi 6%. Seejuures on tootmismahtude langus laiapõhjaline ja mullusest vähem toodeti kaupa sisuliselt kõigis suuremates tööstusharudes. Reaalsete tootmismahtude kõrval valmistab muret ka edasine väljavaade. Uute eksporttellimuste indeks on langenud ajaloolises plaanis väga madalale tasemele, viidates sellele, et lähikuudel olukorra paranemist oodata pole. Kõige nigelamas seisus on puidu- ja mööblitööstus, tulenevalt madalseisust Põhjamaade, eriti Rootsi, kinnisvaraturul. Et Rootsis kinnisvarahinnad endiselt langevad ja uute ehituslubade arv on kukkunud pea kolmandiku võrra, siis ei saa selles valdkonnas ennustada ka normaalse konjunktuuri kiiret taastumist. Nii tunduvad madalamad müügimahud reaalsusena vähemalt terve 2023. aasta vältel, kui mitte pikemalt.
Oluliselt paremini on siiani vastu pidanud sisetarbimise pool, ent ka siin on märke, et olukord on pöördumas. Jaekaubanduses on müügimahud olnud languses juba kaks kuud järjest, ent seda suuresti eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi pealt, kus poodides teise samba pensioniraha laiaks löödi. Kui seni on majapidamised suutnud inflatsiooni trotsida, siis lähikuud peaksid lõpuks muutuse tooma. Nimelt on kallid energiahinnad olnud seni ju mõneti nö „virtuaalsed“, sest soojal sügisel pole seda suurt kulunudki. Nüüdseks kasvanud tarbimismahud teevad neist virtuaalsetest hindadest küttearved, mis ka tegelikult suured on ja jätavad seetõttu vähem raha tarbimiseks. Teisalt tuleb muidugi meeles hoida, et Eesti tööturg püsib vaatamata uudistele mõnest koondamisest, endiselt suurepärases seisus.
Kuigi praegust majandusseisu on veel väga vara kriisiks kutsuda, siis uusi võimalusi pakub see juba praegu. Kui kõrged energiahinnad on majandusele täna raske taak, siis sünnib neist ka kasu, sest need on pannud nii majapidamisi kui ettevõtteid üle vaatama, kui tõhus on nende energiakasutus. Lisaks energiaefektiivsusele on tõeline kullapalavik käimas ka taastuvenergeetikas ja ei saa välistada, et just taoline tõuketegur lubab Eestil tõepoolest ühel päeval 100% oma energiavajadusest mitte-fossiilsetest allikatest katta.
Efektiivsuse otsimine võiks olla selle uue majandusseisu laiemgi märksõna. Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti ja eks ole selles valguses tehtud otsuseid, mis pole kestlikud. Nii tuleb ka praeguseid koondamisi, intressitõusust tingitud kokkuhoidlikumat laenukäitumist ja inflatsiooni poolt kujundatud uut tarbijakäitumist tõlgendada kui normaalset majanduslikku kohandumisprotsessi, mis meile päeva lõpuks tugevama ja parema majanduse annab.