L, 4.02.2023

Eesti Õliühing tahab karmistada trahvisummasid biokütuse kohustuse täitmata jätmise eest

BNS
Eesti Õliühing tahab karmistada trahvisummasid biokütuse kohustuse täitmata jätmise eest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Tankla
Tankla Foto: Margus Ansu

Eesti Õliühing püüab saada Eesti valitsuselt seadusemuudatust, millega püütakse pääseda võimalikest hiidtrahvidest.

Eesti kütusesektorit esindav MTÜ Eesti Õliühing leiab, et riik peaks täpsustama Euroopa Liidu (EL) direktiivi täitmiseks vajalikku vedelkütuse müüjale kohaldatavat taastuvenergia eesmärgi saavutamise seadusandlust, et turuosalistel tekiks selgus eesmärgi mittetäitmisel rakenduvate sanktsioonide suhtes.

«Tegu on küsimusega, mis mõjutab märkimisväärselt kütuseturu konkurentsisituatsiooni ning potentsiaalselt Eesti riigi kliima- ja keskkonnaalaste kohustuste täitmist. Seetõttu teeb kütusesektori esindusorganisatsioon ettepaneku muuta vedelkütuseseadust nii, et turuosalistel tekiks selgus taastuvenergia eesmärkide mittetäitmisel rakendatavate sanktsioonide osas,» kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja riigikogu rahanduskomisjonile saadetud pöördumises ühingu tegevjuht Mart Raamat.

Ühing teeb ettepaneku muuta vedelkütuse seadust selliselt, et taastuvenergiakohustuse mittetäitmisel rakenduv trahv oleks selgelt ning ühemõtteliselt seotud kohustuse mittetäitmise ulatusega ja proportsioonis rikkuja arvatava majandusliku tuluga, kuna teatud juhtudel võib rikkumisest saadav majanduslik tulu märgatavalt ületada antud maksimaalset trahvisummat, mistõttu ei suuda hetkel vedelkütuse seadus tagada selle täielikku järgimist.

Hetkel näeb seadus ette taastuvenergiakohustuse rikkumise eest trahvisummat juriidilisele isikule kuni 10 miljonit eurot.

Ühing pakub trahvisummaks 125 eurot gigadžauli eest, mis on umbes kaks korda suurem kui rahvusvahelise kütuste tehingutele keskendunud ettevõtte S&P Global Platts Kirde-Euroopa piirkonnas tehtavate müügitehingute indikatiivne praegune referentshind. «Väljapakutud summa lähtub loogikast, et taastuvenergiakohustuse reaalse täitmise tagamiseks peab selle rikkumise eest rakenduv trahv olema arvestatavalt kõrgem kui rikkumisest saadav majanduslik kasu, et see distsiplineeriks rikkujat,» põhjendab Raamat.

Lisaks juhib ühing tähelepanu seaduse kitsaskohale, mis puudutab taastuvenergiakohustuse täitmist juhul, kui vedelkütus tuleb Eesti turule mõnest teisest EL-i liikmesriigist.

«Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud kütuse jõudmisest Eesti siseturule EL-is kehtiv kaupade vaba liikumine tekitab olukorra, kus teises liikmesriigis vabasse ringlusse lubatud kütus tuleb lubada Eesti turule, kui see järgib siseriiklikult kehtestatud nõudeid müüdavale mootorikütusele. Nii on võimalik näiteks Lätis aktsiisilaost väljastatud kütust importida Eestisse ja tarnida see kas kommertsladudesse või otse tanklatesse ja lõpptarbijani. Selliselt imporditud kütuste eest tuleb tasuda küll aktsiis Eestis, kuid kütuse müüjale ei kehti antud kütuse puhul taastuvenergiakohustus,» selgitab Raamat.

Ta tõdes, et hetkel selline praktika Eestis siiski laialdaselt kasutusel pole.

Märksõnad
Tagasi üles