Eesti üürnike uskumatud lood: omanik tegi elu põrguks ja nõudis veel röögatuid summasid

Kortermajad Lasnamäel. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Kui harilikult kurdavad korteriomanikud probleemsete üürnike üle, siis sageli on olukord ka vastupidine. Kinnisvaraportaal Rendin avalikustas kolm Eestis tõestisündinud juhtumit ja annab nõu, mida omaniku kiusu korral teha.

Kinnisvaraportaali Rendini õigusjuht ja jurist Lia Siht avalikustas kolm sel aastal juhtunud lugu, kus omanik käitus üürniku suhtes lubamatult ja õigusvastaselt.

«Kui valdav osa üürileandjatest on mõistlikud ja toredad inimesed, siis aeg-ajalt puutume oma töös kokku juhtumitega, mis näitavad vastupidist,» ütles Siht.

Esimene juhtum: hurtsikus elamise eest nõuti kapitaalremonti

Kinnisvara omanik üüris välja üsna amortiseerunud seisus korteri. Pärast üürisuhte lõppemist, mil üürnik oli juba ka eluruumi tagastanud, avastas üürileandja sealt mõned puudused. Selle alusel hakkas ta üürnikult nõudma sisuliselt kogu korteri kapitaalremonti.

«Kui juhtum jõudis meie üüri- ja õigusekspertide töölauale, siis tuvastasime, et teatud osa nõuetest olid alusetud. See tähendab, et kahe osapoole vahel tuli kokkulepe saavutada, mis oleks rahuldav ja õiglane mõlema jaoks,» kommenteerib Siht.

Peamine tööriist taoliste juhtumite lahendamisel on üleandmise-vastuvõtmise akt (ÜVA), mis dokumenteerib üürikodu olukorra vahetult enne ja pärast lepingu sõlmimist. Korrektselt koostatud akt sisaldab ajakohaseid fotosid tubadest ja tähtsamatest detailidest, nimistut üüripinnal olevast varast ja viimaseid fikseeritud näitusid.

«Kui mõlemad aktid on nõuetekohaselt tehtud, siis tänu sellele saamegi võrdlusbaasi kahest ÜVAst. Seetõttu on ühel või teisel osapoolel keeruline olukorda enda kasuks rääkida, kui tõendusmaterjal seda ei kinnita,» rääkis Siht.

Olukorras on ka teine pool. «Kapitaalremont on kallis ettevõtmine, mis muu hulgas tõstab ka korteri väärtust. Tegemist on juba seisukorra parendamisega, mitte esialgse olukorra taastamisega. N-ö renoveerimistööd on omaniku enda huvides ega puuduta üürilist.»

Teine juhtum: diskrimineerimine rahvuse alusel

Selles vallas on ette tulnud juhtumeid, kus üürileandja on üürnikku halvustanud tema rahvusliku kuuluvuse või mõne muu faktori tõttu.

Üürileandja ja üürniku vahel oli juba leping sõlmitud. Üürileandja tahtis üüri tõsta ennetähtaegselt (seda tohib teha korra 12 kuu möödumisel) 40% ja ähvardas, et mittenõustumise korral tuleb välja kolida. Sellele järgnes rida solvanguid, mis viitasid üürniku rahvusele.

Siht ütles, et kui nemad sellest loost kuulsid, võtsid nad omanikuga ühendust ja jutt oli lühike. «Tema käest kuulsime hoopis soovist üürileping erakorraliselt üles öelda, mille jaoks tegelikult puudus mõjuv põhjus. Andsime üürileandjale mõista, et tema käitumine ei ole kuidagi aktsepteeritav ja suunasime lepingu korralisele lõpetamisele. Nõustasime üürnikku ja selgitasime talle tema õiguseid.»

Siht räägib veel ühest loost, kus üürileandja oli oma kinnisvara välja üürimas ja sai telefonikõne üürihuviliselt. Niipea, kui omanik kuulis, et tegemist on välismaalasega, järgnes vali sõim. «Meie jaoks ei ole sellised juhtumid kuidagi tolereeritavad. Pärast tõsiseid intsidente ei saa need üürileandjad Rendini platvormil uusi lepinguid sõlmida, kuna tahame kaitsta üürnikke, kes meie kaudu endale elamist otsivad.»

Kolmas juhtum: omanik tungib korterisse

Vahetult pärast üürisuhte algust ja lepingu sõlmimist teatas üürileandja üürnikule, et korter läheb müüki. Seejärel hakkas üürnik uut üürikodu otsima ning teavitas üürileandjat lepingu lõpetamise soovist. Omanik ei olnud nõus, ent vaatamata sellele soovis korterit pidevalt külastada ja potentsiaalsetele ostjatele näidata. Tuli ette ka olukordi, kus üürileandja käis korteris ilma ette teatamata, näiteks hommikul, kui üürnik veel magas.

Seejärel jõudsid pooled kokkuleppele, et leping lõpeb ennetähtaegselt juhul, kui üürnik leiab uue inimese enda asemel. Nii läkski, potentsiaalne üürnik läbis edukalt taustakontrolli ning soovis üürilepingu üle võtta. Üürileandja aga ei sõlminud lepingut uue üürnikuga ja teatas, et praegune üürnik ei ole talle avaldanud soovi üürilepingut lõpetada. Lõpuks ikkagi ütles üürileandja ise lepingu üles, kolmekuulise etteteatamise tähtajaga.

«Siin loos on üksjagu segadust tekitavat käitumist üürileandja poolt, ent kõige teravam aspekt on üürniku kodu puutumatuse õiguse rikkumine. Isegi kui eluruum kuulub kellelegi teisele, on see samal ajal üürija kodu, kuhu omanik ei saa oma suva järgi sisse sadada,» avaldab jurist. «Üürileandjal peab korteri külastamine olema eelnevalt kooskõlastatud üürnikuga ja sisaldama mõistlikku etteteatamise aega. Olgu see müügiga seotud või mõnel muul põhjusel.»

Lisaks, kui omanikul on plaan üüripind müüki panna, siis peaks üürnik sellest teada saama võimalikult vara. Nii saab kokkuleppele jõuda, kuidas mõlemale osapoolele on kõige mugavam edasi minna. Erimeelsuste korral saab (tähtajatu) lepingu ka lõpetada, aga ainult korraliselt. Üürikorteri müük ei ole piisavalt mõjuv põhjus, et algatada erakorraline lepingu ülesütlemine.

Kusjuures korteri müümine ei tähenda kindlalt üürilepingu lõpetamist. Müüa saab ka kehtiva üürilepingu korral ja siis võib uus omanik otsustada, mida edasi teha – jätkata või algatada korraline lepingu ülesütlemine.