L, 4.02.2023

Kaheksa aastat tagasi loodud e-residentsus püsib Eesti konkurentsieelisena

PM Majandus
Kaheksa aastat tagasi loodud e-residentsus püsib Eesti konkurentsieelisena
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
E-resident Michael Keller
E-resident Michael Keller Foto: Eero Vabamägi / Scanpix

Täna kaheksa-aastaseks saav ning siiani maailmas unikaalne e-residentsuse programm jätkab Eesti ettevõtluse konkurentsieelisena, suurendades  kasvavas joones riigi tulubaasi – programm on riigile kokku toonud 130 miljonit eurot otsest majanduslikku tulu.

E-residentsuse tegevjuhi Lauri Haava sõnul on programm oma eluea jooksul saanud aasta-aastalt üha kasumlikumaks. «E-residentsus teenib aastas riigile tagasi üle kuue korra rohkem, kui programmi toimimise peale kulub. Kui e-residentsuse viiendal juubelil tähistasime 35 miljonit eurot, mille programm oli tervikuna riigikassasse toonud, siis nüüd teenib programm juba üksnes aastaga sama palju ja enamgi,» ütles Haav.

Haava kinnitusel pole programm mitte üksnes kasvanud välja nn riigi idufirma staatusest, vaid kasvatab läbi e-residentide peale juba pea kolmandiku Eesti idudest. Samal ajal kui e-residentide arv läheneb sajale tuhandele, on programmi tegevjuhi hinnangul olulisemaks näidikuks nende loodud ettevõtted, mida on praeguseks enam kui 23 000.

«Eesti riigi jaoks on olulised just need ettevõtted, mis loovad siin väärtust, palkavad töötajaid ning maksavad makse ehk panustavad oma tegevusega Eesti edusse,» rõhutas Haav.

Programmi ühe looja ja e-residentsuse nõukogu esimehe Taavi Kotka hinnangul demonstreerib e-residentsus siiani Eesti kui digiühiskonna konkurentsieelist kogu maailmas.

«Me saaksime teha veelgi rohkem.»

programmi looja Taavi Kotka

«Avatud majanduskeskkond, vähene bürokraatia ja e-teenused on eestimaalaste jaoks enesestmõistetavad, ent maailmas jätkuvalt ainulaadsed. Et teeme õiget asja, seda näitavad kasvavad numbrid ja teiste riikide katsetused meid kopeerida ja oma e-residentsust luua, seni aga suuremate tulemusteta. Me saaksime aga teha veelgi rohkem, kasvõi näiteks biomeetriaga seotud seadusandlust edasi arendades,» ütles Kotka.

E-residentsus jätkab kasvu ning tulevikuks on seatud suured eesmärgid. Näiteks on uues kasvustrateegias võetud sihiks suurendada e-residentsuse senist otsest majanduslikku mõju Eestile veel veerand miljardi euro võrra 2025. aasta lõpuks. Samuti on seatud eesmärgiks parandada järgnevatel aastatel programmi kasutajakogemust, muuta e-residentsuse kaardi väljastusprotsessi kiiremaks, tuua seda kliendile lähemale, täiustada teenuste paketti ja arendada müügitegevust.

Siseminister Lauri Läänemets kiidab projekti

«E-residentsuse projektil on olnud hindamatu roll Eesti suuremaks kasvatamisel, meelitades siia hulgaliselt uusi talente, investoreid ja äri ning panustades meie digiriigi kuvandisse ka laiemalt. Projekti mastaapide kasvades on nii e-residentsuse kui ka laiemalt Eesti usaldusväärsuse ja maine seisukohast ülioluline, et suudaksime lisaks heale ja mugavale süsteemile pakkuda ka turvalist süsteemi,» ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul on riigiasutuste koostöös arendatud e-residentsust vastutustundlikult, nii et sihiks seatud kasutajamugavus ja kasv ei tähendaks mingisuguseid järeleandmisi turvalisuses.

«Et õiged inimesed e-residentsuse süsteemi kasutaks, peab see olema laitmatu mainega ja turvaline. Me ei saa teha järeleandmisi taustakontrollis ja järelevalves, mistõttu oleme e-residentidena eelistanud kodanikke riikidest, millega meil on hea justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealane koostöö,» selgitas siseminister.

E-residentide digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle teevad põhjalikku riiklikku järelevalvet politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet ning maksu- ja tolliamet, mis tagab, et e-residendid on suurema järelevalve all kui teised Eestis ettevõtlusega tegelevad välisriikide kodanikud.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud ligi 97 500 inimest (v.a tühistatud staatus), hetkel kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel 62 500.

Riigile kasulik

E-residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile (maksutulu ja riigilõiv) on olnud 130 miljonit eurot. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasvust ning e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest.

E-residentsus on aidanud kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas. Läbi programmi ajaloo on see tootnud Eestile rahvusvahelist meediakajastust väärtuses 385 miljonit eurot.

Märksõnad
Tagasi üles