Kaubanduskoda taotleb rukkileivale geograafilist tähist

Rukkileib. Foto: Mailiis Ollino

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis maaeluministeeriumile taotluse kaitstud geograafilise tähise nimetuse «Eesti rukkileib» registreerimiseks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar märkis taotluse esitamise kohta, et rukkileivale kaitstud geograafilise tähise (KGT) andmine on nii Eesti riigi mainele kui ka rukkileivale märgilise tähtsusega samm. «Võib olla me igapäevaselt ei mõtle sellele, et rukkijahust leival on üsna unikaalne positsioon, kuna kogu maailmast kasvatatavast teraviljast moodustab rukis vaid 1,5 protsenti,» osutas Lindsaar pressiteates.

Eesti Leivaliidu president ja koja nõukogu liige Uno Kaldmäe ei pelga, et tulevikus rukkileiva nimetusega kaasnevad nõudmised võiks leivatootjatele keeruliseks osutada. «Eesti leivatootjad toodavad laias sortimendis leibasid igale maitsele ja geograafilise tähise nõuetele vastavaid leibasid on ilmselt kõigi tootjate toodangus,» kinnitas Kaldmäe. «Ma ei ole erinevate tootjate sortimendist eraldi rukkileibasid kokku lugenud, kuid see peaks olema üle kümne,» lisas ta.

Eesti rukkileiva eripära on leiva koostises kasutatav Eestis toodetud rukkijahu ning traditsiooniline valmistamismeetod, milleks on juuretise toel taigna kääritamine. Rukkijahu osakaal leiva valmistamiseks kasutatavast Eestis toodetud jahust on vähemalt 90 protsenti. Eesti rukkileiva valmistamisel kasutatud rukkijahu rukis on kasvatatud Eestis. Juhul kui kasutatud rukkijahust on vähemal 50 protsenti täistera rukkijahu, võib geograafilise tähise nimetust «Eesti rukkileib» täiendada sõnaga «täistera» ning esitada nimetust «Eesti täistera rukkileib». Toote «Eesti rukkileib» geograafiline tootmispiirkond hõlmaks Eesti territooriumit.

Kaitstud geograafilise tähise andmise Eesti rukkileivale otsustab Euroopa Komisjon. Siiamaani on Eesti toidutoodetest saanud kaitstud geograafilise tähise sõir ja Eesti viin.