Sisuturundus
TREF teeb vahtbituumeniasfaldiga rohepööret
30. november 2022, 17:05
Teedeehituse ja asfaltbetooni tootmisega tegelev TREF AS kasutab ainsana Eestis uut tehnoloogiat, mis võimaldab asfaldisegu toota madalamal temperatuuril ja väiksema CO2 saastega. «Sõltuvalt temperatuurist võime saavutada 15–40 protsenti väiksema CO2 heitme,» ütles AS TREF juhatuse esimees Andres Gailit.
Lisaks vähenevad antud tehnoloogiaga Gailiti sõnul oluliselt ka teised jäägid, mis kuumutamisel tekivad. Tavalise kuuma asfaltbetooni valmistamise tehnoloogia puhul segatakse kokku kuumad materjalid temperatuuril 140–180 °C.
Soe asfaltsegu on asfaltsegu, mille temperatuuri on tootmise käigus alandatud erinevate orgaaniliste või keemiliste lisandite lisamisel bituumenisse või asfaltsegusse või bituumeni vahustamisega vee abil. Bituumeni vahustamisel kasutatavat vett ei loeta asfaltsegus lisandiks. Soojade asfaltsegude puhul on valmistamise temperatuur vahemikus 100–150 °C vastavalt Euroopa asfaldiliidu tootmistemperatuuride klassifikatsioonile ning täpne tootmistemperatuur sõltub ilmastikuoludest.
«Oluline on tuua välja, et madalama segamistemperatuuriga tootmisel saame vähendada sisendmaterjalide kuumutamiseks kuluvat energiat ja seeläbi eritada keskkonda vähem CO2 emissioone,» tutvustas Gailit, kelle sõnul läheb kogu asfaldi tootmine nii Euroopas kui mujal maailmas selles suunas, et toota asfalti võimalikult madalal temperatuuril ja isegi täiesti kuumutamata materjalidest. Nn soojade segude tootmine, mida on juba 20 aastat juurutatud ja uuritud, on nüüd Gailiti sõnul lõpuks siia jõudnud.
Tehnoloogia on pärit Euroopast. Esimesed objektid ehitati 1998–1999 Saksamaal ja Norras, Ameerikas on täna aastas enam kui 50 protsenti teid kaetud sooja asfalti seguga.
Vahtbituumeniga tee
Need 20 aastat, mille jooksul on seda tehnoloogiat kasutatud, on Gailiti sõnul leitud pigem positiivseid külgi kui negatiivseid. Positiivne on seegi, et asfaldi paigaldamist võimaldab uus tehnoloogia ka siis, kui õhutemperatuur on madalam ja bituumen, mis asfalti segatakse madalamal temperatuuril, on hiljem kestvam. Teine väga oluline komponent on Gailiti sõnul see, et kui temperatuuri alandada, siis bituumenist lenduvate aerosoolide hulk oluliselt väheneb, mis tähendab omakorda, et kui töö käib, siis asfaldi lõhna praktiliselt tunda ei ole.
Ühesugused normid üle Euroopa
Asfaldi normid on üle Euroopa kõigile ühesugused. «Toode jääb samaks, see ei muutu, muutub tehnoloogia, kuidas toode saavutatakse,» ütles Gailit ja lisas, et seda nimetatakse soojaks asfaldiks, sest teda toodetakse madalamal temperatuuril. Toode ise, selle mass vastab kõigile kehestatud nõuetele.
AS TREF oli esimene sellises mahus sooja asfaldi katsetaja ja kasutaja, praegu see Eestis veel levinud ei ole, sest enamikul tehastel pole vastavaid seadmeid. «Oleme ainus, kes seda kasutamiseks on valmistanud. Ainuke tellija, kes on nõus olnud oma objektidel selle tehnoloogiaga valmistatud asfalti paigaldama, on Tartu linn, heade mõtete linn,» rääkis Gailit. «Oleme saanud proovida ja erisusi võrreldes kuuma asfaldiga pole eriti täheldanud. Katsetame piire ja uurime ekstreemsemates oludes, kuidas erinevad temperatuurid sobivad ilmastikuoludega.» Põhiliselt on paigaldatud erinevat tüüpi sooja asfaldi segusid Tartu linnas ja mõningatel teistel hankeobjektidel.
AS TREF on pool sajandit vana
Firma tegutseb üle Eesti, TREFile kuulub tütarettevõtte TREF Nord Tallinnas, millel on baas ka Pärnus, üks asfalditehas asub veel Ahtmes.
«Jah, firma sai 50 aastat vanaks. Meie ettevõtet on selle aja jooksul iseloomustanud see, et oleme alati püüdnud ja tahtnud tee-ehitust teha tegemise pärast, insenerimõtet sinna leida, uusi lahendusi ja uusi tehnoloogiaid. Meie poolt on nii mõnigi uuendus siia Eestimaale toodud või juurutatud,» kõneles Gailit.
Rooma võitis tänu teedele
Eestil on Gailiti sõnul suur võlg peamagistraalide väljaehitamise ees, seda lükatakse aina edasi, sest raha ei ole ja teedeehituses pole Eestis kindlat rahastamise mudelit alates 2015. aastast, kui see ära kaotati. Enne seda nägi seadus ette laekuvast kütuseaktsiisist 75 protsendi suunamist teedeehitusse, mida praegu enam ei ole. Ja kahju, kui kriisiperioodide ajal teedeehitust pärsitakse. «Teed on riigi vara ja mitte väike, vaid üks suuremaid,» nentis Gailit. Ta mainis, et erasektor juhib pidevalt riigi tähelepanu, et ärgem nii kergekäeliselt suhtugem teedesse, hiljem kasvab remondivõlg oluliselt suuremaks, täna on see juba 4,4 miljardit eurot. Meil kõigil on hea võrrelda sõites Tallinnast Tartu poole, kas saame seda teha stressivabalt ja mõnusalt või mitte. «Kui räägime strateegilistest kulutustest ja kaitsevõimest, siis mida näitab Ukraina sõda, kui raudtee on puruks lastud, on ka raskeid koormaid keeruline vedada ja päris tükk aega läheb raudtee taastamiseks. Kui on aga hea teedevõrk, siis neid pidi saab kõike liigutada.»
Siin pole lohutus seegi, et Lätis on veel hullem, sest Läti plaanib investeerida teedesse 5,2 miljardit eurot, et jõuda riigi kõigist suurematest linnadest Riiga kahe tunniga. Eestil oleks ka aeg saada paika pikk vaade ja stabiilne rahastamine oma ühe suurema vara haldamisel.