Eksperdid: baasintresside tõus võimaldab inimestel rohkem teenida

Sularaha Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

Euroopa Keskpanga baasintresside tõusu tõlgendatakse enamasti negatiivselt. Samas võimaldab see inimestel ka intressidelt rohkem teenida. Eksperdid selgitavad, kuidas mõjutavad Euroopa Keskpanga otsused hoiuseintresside kujunemist Eestis.

Eesti Panga peaökonomisti Peeter Luikmeli sõnul seatakse baasintressid hinnatõusu ootusi juhtides. «Keskpank kehtestab rahapoliitiliste intressimääradega selle taseme, kui kallilt tema tehingupartnerid ehk kommertspangad keskpangast raha laenata ja hoiustada saavad. Seetõttu mõjutavad need intressimäärad omakorda ka pankadevahelise rahaturu intressimäärasid, näiteks euribori,» selgitas Luikmel. Ta lisas, et kui hinnatõus on kiire, on ka inimestel suurem ootus, et hinnatõus jätkub, ning see omakorda sunnib keskpanka intressimäärasid tõstma.

Eesti Panga peaökonomist nentis, et kõrgem intressimäärade tase vähendab investeerimisaktiivsust ning seeläbi hakkab nõudluse kasvu aeglustumine järjest rohkem piirama ka hinnatõusu. «Selle aasta novembrikuus oodatakse rahaturgudel, et Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade tõstmist. Seda, kui kõrgele intresse tõsta tuleb, näitavad edaspidi hinnakasvuootuste ja prognooside muutused. Enne globaalset finantskriisi jäi keskmine hinnatõus euroalal pisut alla 2 protsendi ning kuue kuu euribor kõikus seejuures 2 ja 5 protsendi vahel,» kirjeldas Luikmel. Seega on intressitõus inflatsiooni ohjeldamiseks vältimatu.

Kõik intressitõusud ei ole negatiivsed

Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõus mõjutab omakorda pea kõikide kommertspankade teisi intressimäärade tõuse. «Enamasti teavad inimesed, et intressitõusud mõjutavad kodulaenu või autoliisingu intressimakseid ehk tähendavad suuremaid väljaminekuid pere eelarvest. See-eest on intressitõusudel ka positiivne külg. Näiteks on intressimäärade tõus kasvatanud tähtajaliste hoiuste intresse pea kõikides Eesti pankades, mis tähendab suuremat teenimisvõimalust,» kirjeldas Inbanki Eesti äriüksuse juht Valdeko Kübarsepp.

Kübarsepp lisas, et tähtajalise hoiuse intressi määramisel võtab pank arvesse nii Euroopa Keskpanga sätestatud baasmäärasid, inimeste ootusi kui ka hoiustamisperioodi. Intressimäärad sõltuvad suuresti hoiustamisperioodi pikkusest – mida pikem periood, seda kõrgem intress aastas. Näiteks 12-kuulise perioodi puhul on intress Inbankis 2,6 protsenti, kuid 60-kuulise perioodi puhul juba 3,5 protsenti. «Kommertspankade tähtajaliste hoiuste intressimäärad on üle aastate kõrgeimal tasemel. Aastasele või pikemale tähtajalisele hoiusele maksti viimati selliseid intresse enam kui 10 aastat tagasi,» lisas Kübarsepp, viidates uues keskkonnas tähtajaliste hoiuste mahu kasvule Inbankis.

Hoiu-laenuühistus pole raha tagatud

Inbanki Eesti äriüksuse juht nendib, et suurpankadele heidetakse tihtilugu ette tähtajaliste hoiuste intresside madalana hoidmist. «Hoiu-laenuühistud on viimastel aastatel korduvalt silma jäänud suisa uskumatute intressidega, kuid samas tuleb ka mõista, et ühistuga liitumisel tuleb tasuda nii liitumistasu kui osakapitali. Ühtlasi ei ole erinevalt kommertspankadest hoiu-laenuühistus hoiustatud raha riigi poolt tagatud,» selgitas Kübarsepp. See tähendab, et kui midagi peaks teenusepakkujaga juhtuma, siis hoiustaja säästude tagasimaksmine on seaduse kohaselt garanteeritud vaid pangahoiuste, mitte hoiu-laenuühistute puhul. Eesti krediidiasutused, kelle hoiused tagatisfond hüvitab: Inbank, LHV Pank, SEB Pank, Bigbank, Coop Pank, Holm Bank, Luminor Bank, Swedbank ja TBB pank.

Valdeko Kübarsepa sõnul on kõik Eesti suurpangad tähtajaliste hoiuste intressimäärasid korrigeerinud. «Kas ja kuidas edasised intressikõikumised toimuma hakkavad, näitab aeg. Küll on aga kindel, et tähtajaline hoius pakub võimaluse oma sääste või meelerahufondi stabiilselt kasvatada ka keerulistes majandusoludes, sest igapäevased turukõikumised hoiuseid ei mõjuta,» ütles Inbanki Eesti äriüksuse juht.