N, 2.02.2023

Swedbank: majanduslangus on oodatust suurem

BNS
Swedbank: majanduslangus on oodatust suurem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sularaha
Sularaha Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul prognoosis pank kolmandas kvartalis küll sisemajanduse koguprodukti (SKP) vähenemist nii aastases kui kvartali võrdluses, ent 2,4-protsendine langus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli oodatust nõrgem tulemus.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.

«Sel aastal ei ole Eesti majandus kvartali võrdluses üldse kasvanud – ka mitte esimeses kvartalis, mil see jäi eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud vaid 0,7 protsenti, mis on praegustel andmetel Euroopa Liidu kõige nõrgem tulemus. Samas on kasv jooksevhindades tugev – kolmandas kvartalis kasvas SKP jooksevhindades ligi 14 protsenti,» märkis Mertsina pressiteates.

Tegevusaladest viis SKP püsivhindades kõige enam langusesse põllumajandus, energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus. Põllumajandus on küll majanduses väga väikese osakaaluga, kuid statistikaameti andmetel selle lisandväärtuse erakordselt tugev langus andis kõige suurema negatiivse panuse kolmanda kvartali SKP vähenemisse. Samas ei ole Mertsina sõnul näha põllumajanduse sellist halba seisu, mistõttu võib selle tegevusala lisandväärtuse ja koos sellega SKP arvestus olla tema hinnangul ebatäpne.

Ehituses on olukord positiivne

«Kõige suurem positiivne mõju tuli aga kutse- ja tehnikaalasest tegevusest ja ehitusest. Vaatamata sellele, et tööstusstatistika näitab töötleva tööstuse tootmismahu languse süvenemist kolmandas kvartalis, suurenes selle majandusharu lisandväärtus ligi 3 protsenti. Ettevõtted toodavad aga jätkuvalt palju lattu. Nii ulatus kolmandas kvartalis varude muutuse osakaal SKP suhtes jooksevhindades viie ja püsivhindades isegi 16 protsendini,» tõi ökonomist välja.

Mertsina lisas, et nõrgenenud välisnõudluse tõttu läks kaupade eksport langusesse juba teises kvartalis ja kolmandas kvartalis see langus jätkus. Küll aga suurenes teenuste eksport, mis hoidis kogu kaupade ja teenuste ekspordi jätkuvalt kasvus.

«Üha rohkemate ettevõtete jaoks on selle aasta teisel poolel muutunud ebapiisav nõudlus peamiseks majandustegevust piiravaks teguriks. Novembris oli tööstuses selliste ettevõtete osakaal 58 protsenti ja teenuste sektoris 41 protsenti. Samas on need osakaalud väiksemad kui kaks aastat tagasi, koroonakriisi ajal ja globaalse finantskriisis ja selle järel,» nentis ökonomist.

Nõrgenev välisnõudlus annab tema sõnul tugevama löögi mitte ainult Eesti eksportivale sektorile, vaid majandusele laiemalt. «Paljud ettevõtted ei ekspordi ise, vaid on eksportivate ettevõtete tehingupartnerid, pakkudes neile allhanget. Eksportiva sektori nõrgenemine pidurdab kogu majanduses tootlikkuse kasvu, kuna selle tootlikkus on sisetarbijale suunatud ettevõtetest kõrgem,» lausus Mertsina.

Eksport võib väheneda

Ökonomist tõi välja, et pärast mitu aastat kestnud tõusu on Eesti kaupade turuosa euroalal sel aastal uuesti vähenema hakanud. «See võib viidata meie ekspordi konkurentsivõime nõrgenemisele. Eesti majanduse konkurentsivõimele võib löögi anda ka Euroopa valitsuste poolt energiakriisi mõjude leevendamiseks mõeldud väga erinevad toetused ettevõtetele ja majapidamistele. Eestis on selliste toetuste osakaal Euroopas üks väiksemaid,» tõdes ta.

Kaubavahetuse vähenemine Venemaa ja Valgevenega mõjutab Mertsina sõnul Eesti majandust tugevamalt läbi kõrgemate energiahindade. Eesti majanduse tegevusaladest on kõige enam aga mõjutatud laonduse ja veondusega seotud harud, samuti puidu- ja keemiatööstus ning metallitootmine.

«Kuigi eratarbimine suurenes jooksevhindades 19 protsenti, on selle kasvu taga kiire hinnakasv. Mahtudes ehk püsivhindades läks eratarbimine kolmandas kvartalis aga kergesse langusesse, vähenedes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4 protsenti. Püsivhindades suurenesid enim kulutused majutusele ja väljas söömisele ning sidekaupadele ja -teenustele,» analüüsis ökonomist statistikaameti andmeid.

Inimeste keskmine ostujõud jääb tema hinnangul langusesse ka eesolevatel lähikvartalitel, kuid järgmise aasta kokkuvõttes peaks see jääma selle aastaga umbes samale tasemele või tegema isegi tagasihoidliku kasvu. Samas taastub Swedbanki prognoosi järgi inimeste keskmine ostujõud 2021. aasta tasemeni alles 2027. aastaks.

Tarbimise nõrgenemist näitab Mertsina sõnul ka kaardimaksete kasvu aeglustumine, septembris ja oktoobris kaardimaksete maht püsivhindades isegi vähenes möödunud aasta kõrge võrdlusbaasi mõjul. Majanduskasvu ja sealhulgas tarbimise jahtumisest räägib ka SKP arvestusse minevate käibemaksu ja aktsiiside üha sügavam langus püsivhindades.

«Kuigi SKP kolmandas kvartalis vähenes, toetas seda veel jätkuvalt tugev tööturg. Töötusemäär oli mõõdukas ja hõive suurenes. Novembri lõpuks oli Eestisse tulnud ja siia jäänud ligi 63 400 Ukraina sõjapõgeniku, mis on suurendanud Eesti elanikkonda aasta algusega võrreldes 4,8 protsenti. Ukraina sõjapõgenike panus SKP kasvu on küll väiksem, kui keskmisel Eesti residendil, kuid sellisel suurel arvul on siiski oluline efekt,» ütles ökonomist.

Kindlustunne väheneb

Eesti majanduse üldine kindlustunne on Mertsina sõnul sel aastal kiiresti halvenenud. Samas pole see kukkunud veel sellisele tasemele, nagu nägime kaks aastat tagasi pandeemia algusega seotud šoki või 2008–2009. aastate globaalse finantskriisi ajal.

«Koos kindlustunde nõrgenemisega vähenesid kolmandas kvartalis ka ettevõtete investeeringud. Osad teenuste sektori tegevusalad on pandeemia mõjudest küll kiire taastumise teinud- nagu näiteks majutus ja toitlustus, kuid sellele tuleb üha enam vastu nii sise- kui välisnõudluse nõrgenemine. Ettevõtetel on üha keerulisem oma kõrgele tõusnud kulusid suunata edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Lisaks suurendavad nii ettevõtete kui osade majapidamiste kulusid kerkivad laenuintressid,» tõdes Mertsina.

Oodatust suurema kolmanda kvartali SKP languse tõttu korrigeerib Swedbank selle aasta oktoobris prognoositud 0,5-protsendise majanduskasvu allapoole. Samuti peaks oodatust mõnevõrra nõrgem tulema ka järgmise aasta esimene pool, mil majandus peaks languses olema.

«Samas tuleks arvestada, et statistikaamet on esmaavaldatud ja ka juba korrigeeritud SKP-d ja selle komponente mitu korda parandanud, mistõttu ei maksaks eeldada, et täna avaldatud numbrid on täpsed ja jäävad püsima,» märkis Mertsina.

Märksõnad
Tagasi üles