/nginx/o/2022/11/30/14994559t1h96ce.jpg)
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis värsket sisemajanduse koguprodukti (SKP) statistikat kommenteerides, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses ja kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud kriisi mõju oluliselt pehmendada, on tulevaste šokkide leevendamiseks sellevõrra puhvreid vähem.
Statistikaameti teatel langes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga SKP kolmandas kvartalis 2,4 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 13,9 protsenti, kuid sarnaselt aasta esimesele poolele on peamiselt kasvanud hinnad. Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
«Hoolimata hindade väga kiirest kasvust on majapidamised suutnud säästmise vähendamise arvelt siiani oma tavapärast tarbimist jätkata: kolmandas kvartalis vähenes eratarbimise reaalmaht vaid 0,4 protsenti. Samas tähendab säästude kasutuselevõtt seda, et võimalike tulevaste šokkide leevendamiseks enam nii palju võimalusi pole. Kuna majapidamiste puhvrid on vähenenud, on nõrgenenud ka nende võime majanduse negatiivset mõju pehmendada ja uute riskide teostudes on nende mõju majandusarengule palju suurem,» selgitas Oja pressiteates.
Viimaste kvartalite majanduslanguse taga on tema sõnul osaliselt kiire inflatsioon, mille peamiseks põhjuseks on toormete kallinemine rahvusvahelistel turgudel, samuti mõjutavad ettevõtteid Ukraina sõja tõttu tekkinud muutused tarneahelates. «Kuigi ettevõtete küsitluste põhjal ilmnesid viimase aasta jooksul majanduses teatavad ülekuumenemise märgid, on need nüüdseks taandunud. Seega on majanduslangus vähemalt osaliselt tingitud ka sisemistest teguritest ja kasvuvõime ammendumisest,» lisas ökonomist.
Oja hinnangul oli tegevusalati majanduslanguse jagunemine ootamatu. «Energeetikasektoris, mäetööstuses, metsanduses ja põllumajanduses toimus suur langus – neid sektoreid on aga turu olukorra muutus tugevalt soosinud. Samas kasvas lisandväärtus tööstuses ja ehituses, mille kohta on viimasel ajal tulnud peamiselt negatiivseid uudiseid. Sellised vastuolud peegeldavad ilmselt suurt suhteliste hindade muutust ja viitavad sellele, et tulevikus võime näha käesoleva aasta statistika osas märkimisväärseid revisjone,» usub ta.
Ökonomist lisas, et Eesti Pank prognoosib Eestile selleks aastaks väikest majanduslangust, seejuures järgmistes kvartalites võib langus aastavõrdluses süveneda, kuid järgmise aasta teises pooles võiks majandus taastuma hakata.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)