/nginx/o/2022/11/30/14994358t1hbe01.jpg)
Euroopa krediiditeenuste haldusettevõte Intrum avaldas sel nädalal värske Euroopa tarbijamaksete 2022. aasta aruande, milles tõsteti Eestit esile kui riiki, kus tarbijad maksavad kõige tõenäolisemalt arveid õigel ajal ja on võrreldes teiste eurooplastega kõige vähem raha laenanud.
«Eesti väljus pandeemiast, nautides kiiret majanduskasvu. Tööjõupuudus ja kõrgemad palgad koos Ukraina sõjaga seotud varustusprobleemidega on tõstnud inflatsiooni, mis oli septembris üle 25 protsendi ehk eurotsooni kõrgeim,» kommenteeris Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika pressiteates.
Intrumi 2022. aasta uuringus ütles kolmandik Eesti vastajatest, et pärast kõigi arvete tasumist jääb nende palgast alles üle poole, mis on küsitletud riikide seas suuruselt teine. Eestlased on ka kõige tõenäolisemalt tasunud kõik oma arved õigeaegselt – tervelt 85 protsenti vastas, et pole maksetega hilinenud. Nad on ka kõige vähem tõenäoliselt raha laenanud.
Sellest hoolimata tunnevad eestlased võrreldes ülejäänud Euroopaga oma finantsolukorra tuleviku pärast rohkem muret – 69 protsenti vastanutest nõustub, et mure kasvavate arvete pärast avaldab negatiivset mõju nende üldisele heaolule.
Eestlased on keskmisest rohkem ka mures intressimäärade tõusu mõju pärast nende säästudele ja on suurema tõenäosusega rahulolematud summaga, mida nad suudavad säästa. See näib avaldavat mõju nende valmisolekule teha sisseoste keskkonnasäästlikult – vaid 38 protsenti vastanutest väidab, et nad ei osta keskkonda kahjustavatelt ettevõtetelt, võrreldes 54 protsendiga kogu Euroopas.
«Euroopa tarbijad tunnevad end veelgi ebakindlamalt kui Covid-19 kõige mustematel piirangupäevadel. Tarbijate kindlustunne on langenud uude madalseisu, käivitades arveärevuse laine, kuna inimestel on raskusi tõusvate hindade ja intressimääradega,» nentis Valeika.
Inflatsioonikriis puudutab peaaegu kõiki eurooplasi, eriti aga Balti riikide leibkondade heaolu. Eestis leiab 51 protsenti vastajatest, et inflatsioon mõjutab nende majapidamiste rahalist seisu negatiivselt, samal ajal mõjutab see negatiivselt 56 protsenti vastanud lätlastest ja 47 protsenti leedulastest. Veel 15 protsenti Eestis vastanutest eeldab, et see tabab neid peagi. Lätis on vastav osakaal 12 ja Leedus 19 protsenti. Pärast pehmet sügist on veelgi süngem talvise energiakriisi väljavaade, mis raskusi tõenäoliselt süvendab.
Majanduskeskkonna ebakindlus tähendab, et jõukamad riigid ja tarbijad, kes said Covidi ajal oma sissetulekuid täiendada, on suurema tõenäosusega kannatanud kahjumit. Eestis on 61 protsenti tarbijatest kehvemas seisus kui aastal 2021. See on lähedal Läti tarbijatele, kelle seas osakaal oli 63 protsenti, kuid oluliselt kõrgem, kui Leedus, kus näitaja oli 54 protsenti.
Enamik on tuleviku suhtes pessimistlikud, eeldades, et inflatsioon kestab aastaid või isegi igavesti, mis viitab vähesele usule juhtide võimesse hindu kontrolli alla saada. Eestis eeldab kolm neljandikku vastanuist, et kõrge inflatsioon püsib vähemalt aasta.
Kogu Euroopas usuvad peaaegu pooled küsitletuist, täpsemalt 46 protsenti, et keskpangad on väga piiratud selles, mida nad saavad hindade tõusu peatamiseks teha. Kümnest Eesti tarbijast üheksa ehk 92 protsenti on mures toidu- ja energiahindade tõusu mõju pärast nende järgmise aasta rahalisele olukorrale. Selle murega on seotud nii intressimäärad kui ka hirm töötuse ja uute koroonapiirangute ees.
«Majapidamised püüavad tasuda oma arveid õigel ajal, seavad sihid arvete ja säästude haldamiseks ning üritavad rohkem raha kõrvale panna. Madalama sissetulekuga tarbijad näevad aga vaeva, et katta oma napi palgaga tõusvaid hindu ja arveid, samas kui paljudel teistel on piiranguaastatel kogutud säästud lõppemas,» lisas Valeika.
Intrum on Euroopa tarbijamaksete aruannet avaldanud igal aastal alates aastast 2013. Aruanne põhineb küsitlusel, mis viiakse üheaegselt läbi 24 Euroopa riigis. Tänavuses uuringus osales kokku 24 011 tarbijat.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)