N, 2.02.2023

TAGASILÖÖK ⟩ Eesti majandus kukkus langusesse

BNS
Eesti majandus kukkus langusesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Toiduainete kallinemine mõjutab nii rikkamaid kui ka vaesemaid pealinlasi.
Toiduainete kallinemine mõjutab nii rikkamaid kui ka vaesemaid pealinlasi. Foto: Andres Teiss

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.

Jooksevhindades suurenes SKP 13,9 protsenti, kuid sarnaselt aasta esimesele poolele on peamiselt kasvanud hinnad. Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.

Kolmandas kvartalis oli tugevaima positiivse panusega kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Sellele järgnesid ehitus ja koroonaeelse taseme ületanud majutus ja toitlustus. Tagasihoidlikku kasvu näitasid ka töötlev tööstus ja transport. Selgelt negatiivseim panus tuli põllumajandusest. Samuti omasid olulist majandust pidurdavat mõju energeetika ja kinnisvaraalane tegevus.

«Kuigi jooksevhindades tõusid peaaegu kõigi tegevusalade lisandväärtused üle 10 protsendi, siis selle taga peitub kiire hinnatõus. See sõi ära peaaegu kõigi tegevusalade reaalse kasvu ja lükkas pooled neist koguni langusesse,» sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.

Aasta esimeses pooles kasvanud eratarbimine pöördus kolmandas kvartalis langusesse. Kui jooksevhindades suurenes eratarbimine 19,3 protsenti, siis kiireltõusnud tarbijahindade tõttu leidis reaalväärtuses aset 0,4-protsendiline langus.

«Kui energiahindade kallinemise tõttu on hoogsalt suurenenud igapäevased kulutused eluasemele ja transpordile, siis tegelik tarbimine kasvas eelkõige restoranides ja hotellides ning sidetoodete ja teenuste puhul,» täiendas Müürsepp. Enim vähenenud on kulutused kodusisustusele, millele pöörati rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal. Samuti on langenud tervishoiu ning rõivaste ja jalatsite tarbimine.

Valitsemissektori tarbimine kasvas 1,1 protsenti. Enim panustasid sellesse kulutuste kasv avalikus halduses ja riigikaitses ning hariduses.

Pärast nelja järjestikkust languskvartalit jäid viimases kvartalis investeeringud eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kolmandas kvartalis kasvasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (21,4%) ja ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (37%). Kõik teised varaklassid näitasid langust. Suurima negatiivse mõjuga olid ettevõtete investeeringute langus tarkvarasse ja andmebaasidesse (-47,8%) ning muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-16,5%).

Nii eksport (3,6%) kui ka import (6,2%) jätkasid lõppenud kvartalis kerget kasvu. Kaubavahetus püsis mõlemal suunal eelmise aasta sama perioodi taseme lähedal. Peamist mõju avaldasid sellele energiakaubad ja keemiatooted. Seevastu teenused näitasid jõudsat kasvu – teenuste eksport kasvas 12 protsenti ja import 18 protsenti. Suurimat rolli mängisid siin reisiteenuste ja mitmesuguste transporditeenuste ost ja müük.

Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8 protsenti ja võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 2,3 protsenti.

Märksõnad
Tagasi üles