L, 4.02.2023

Eesti Pank nõuab pankadelt suurema kapitalipuhvrit

PM Majandus
Eesti Pank nõuab pankadelt suurema kapitalipuhvrit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Pank.
Eesti Pank. Foto: Joosep Pank

Eesti Pank tõstab pankadele kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 1 protsendi pealt 1,5 protsendile, sest tänavu on laenukasv olnud oluliselt kiirem majanduse pikaajalisest kasvust.

Kapitalipuhvri kõrgem tase aitab maandada pankade laenuportfelli kiirest kasvust tekkivaid riske ja tagab pankade võime rahastada Eesti majandust. Kõrgem kapitalipuhvri nõue hakkab kehtima 1. detsembril 2023, teatas Eesti Pank.

Tänavu on laenukasv olnud märgatavalt kiirem kui viimase kaheksa aasta keskmine nominaalne majanduskasv (majanduskasv koos hinnatõusuga) ning prognoosi järgi hakkab järgmisel aastal ületama ka jooksva aasta majanduskasvu. See tähendab, et ettevõtetel ja inimestel tuleb lähiaastatel toime tulla senisest suurema laenukoormusega.

Kui laenukoormus on suurem, siis võib majandusolukorra halvenemise tõttu muutuda laenude tagasimaksmise probleem suuremaks. Kõrgem vastutsükliline kapitalipuhver aitab kindlustada, et pankadel oleks võimalike laenukahjumite katteks kogutud suurem kapitalivaru ja tagab sellega pankade võime rahastada Eesti majandust.

Eesti Panga hinnangul pole ohtu, et vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähene tõstmine võiks avaldada märkimisväärset negatiivset mõju laenude kättesaadavusele või tõsta laenuintresse ettevõtete ja inimeste jaoks. Pankade kapitalipuhvrid on ka praegu heal tasemel, pangad on kasumlikud ning kuna nõue jõustub alles aasta pärast, siis on pankadel piisavalt ajavaru juhuks, kui neil tekib vajadus kapitali juurde koguda.

Eesti Pank hindab olukorda laenuturul uuesti kuue kuu pärast ja on valmis puhvri tõstmisest loobuma juhul, kui laenukasv selgelt aeglustub ning majandus- või finantskeskkonna halvenemise tõttu peaksid kapitalinõuded hakkama liigselt piirama laenuandmist.

Eesti Panga poolt novembris avaldatud finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektori riskid veidi kasvanud. Üheks riskikohaks on hoogne laenukasv. Ettevõtete ja majapidamiste koguvõla aastakasv kiirenes 2022. aasta teise kvartali lõpuks 9%le, mis on märksa kiirem kui majanduse pikaajaline nominaalkasv (6-7%).

Kolmandas kvartalis kiirenes kasvutempo veelgi – nii eluasemelaenude kui ettevõtetele antud laenude aastakasv oli septembri lõpus üle 12%. Oktoobris oli laenuaktiivsus eelnenud kuudega võrreldes tagasihoidlikum, kuid pankade laenuportfell jätkas siiski mõõdukat kasvu.

Eesti Pank hindab pidevalt Eesti finantssüsteemi toimimist ohustavaid riske ja vajadusel astub samme nende maandamiseks. Analüüsi tulemused avaldab Eesti Pank kaks korda aastas koostatavas finantsstabiilsuse ülevaates.

Märksõnad
Tagasi üles