N, 2.02.2023

Maardus hakatakse tootma toidujäätmetest gaasi Tallinna linnaliinibussidele

PM Majandus
Maardus hakatakse tootma toidujäätmetest gaasi Tallinna linnaliinibussidele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Endine keskkonnaminister Marko Pomerants tühjendab praeguse keskkonnaminister Madis Kallase valvsa pilgu alla prügikasti ämbritäie toidujäätmeid.
Endine keskkonnaminister Marko Pomerants tühjendab praeguse keskkonnaminister Madis Kallase valvsa pilgu alla prügikasti ämbritäie toidujäätmeid. Foto: Karli Saul

Täna avati Maardus EKT Ecobio uus biogaasitehas, mille tootmisvõimsus on ca 2 miljonit kuupmeetrit biometaani aastas. Kodustest biojäätmetest toodetud gaasiga hakkavad sõitma Tallinna linnaliinibussid ning kääritusjäägist valmib väetis põllumajandusele. Biogaasitehase kogumaksumus oli 14 miljonit eurot.

«Iga samm, millega liigume ringmajanduse poole, astume oma laste heaks. Mida enam suudame fossiilseid kütuseid ja mineraalväetisi asendada biojäätmetest tehtud gaasi ja väetistega, seda enam panustame Eesti keskkonna ja majanduse heaks. Ja muidugi on tore ka bussiga sõites mõelda, et selle kütuseks on meie kartulikoored,» ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

EKT Ecobio OÜ juhatuse esimehe Argo Luude sõnul on Maardu tehas Eestis ainulaadne, kuna kasutab biogaasi tootmiseks üksnes kodumajapidamisest ja toitlustusest kogutud biojäätmeid kogumahus ca 20 000 tonni aastas.

«See tehas on oluline kogu Eesti riigile, sest annab tuntava panuse ELis nõutud jäätmete ringlussevõtu saavutamisel,» rääkis Luude. «Et ELi eesmärkideni jõuda, peavad omavalitsused hakkama jäätmeid senisest oluliselt rohkem liigiti koguma. Praegu kogutakse eraldi üksnes veerand tekkivatest biojäätmetest ja kui olukord ei parane, ohustab Eestit prügitrahv.»

Argo Luude kinnitusel on bürokraatia ja vastuseis jäätmekäitlusrajatistele jõudnud Eestis tasemele, mis pärsib selliste projektide elluviimist.

«Kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad täna väga edukalt minimeerida nii keskkonnaohtude kui ebameeldivate lõhnade teket jäätmekäitluskohtades, mistõttu on kohalike omavalitsuste vastuseis jäätmekäitlusrajatistele põhjendamatu ja takistab rohepöörde teostamist,» märkis Luude.

Maardu biogaasitehase projekteeris ja ehitas cleantech-tehnoloogiatele spetsialiseerunud Soome ettevõte Biowoima Finland OY. Tehase üldehitusliku poole eest vastutas Mapri Ehitus OÜ.

«Maardu tehas on Baltimaade suurim ja kõige kaasaegsem biogaasijaam, mis töötleb kodumajapidamiste, restoranide ja toidupoodide biojäätmeid,» sõnas Biowoima Finland OY müügidirektor Jani Kangasaho. «Sarnaselt teistele riikidele on ka Eestis avaliku sektori toetus olnud selle projekti elluviimisel kriitilise tähtsusega. Tegemist on erakordselt tänuväärse projektiga, mis lahendab korraga palju erinevaid väljakutseid nagu jäätmeprobleemid, taaskasutus, orgaanilised väetised ja energia ning Eesti valitsus on näidatud selle projekti teoks saamisel tugevat koostöötahet.»

EKT Ecobio biogaasitehas asub Maardu külje all. Gaasi tootmiseks vajalikud jäätmed liiguvad tehases täielikult suletud süsteemis, kus erinevat tüüpi bakterid lagundavad esmalt biomassi väikesteks osadeks ja tekitavad seejärel biogaasi. Tootmise lõppfaasis gaas töödeldakse ja võetakse kasutusele transpordigaasina. Tehases toodetava kahe miljoni kuupmeetri biometaaniga saab aastas sõita kuni 50 gaasil liikuvat Tallinna linnaliinibussi. Kääritusprotsessist tekib aastas ca 17 500 tonni digestaati, mida hakatakse peale sertifitseerimist kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

EKT Ecobio Maardu biogaasitehase rajamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 3,9 miljoni euroga.

Märksõnad
Tagasi üles