N, 2.02.2023

Euroopat ähvardab ravimikriis, Eestis on olulised ravimid otsakorral

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Euroopat ähvardab ravimikriis, Eestis on olulised ravimid otsakorral
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Probleeme ei tekita mitte niivõrd ühe või teise ravimi puudumine, kuivõrd nende aseainete nappus.
Probleeme ei tekita mitte niivõrd ühe või teise ravimi puudumine, kuivõrd nende aseainete nappus. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis on mitmed olulised ravimid otsakorral. Ametkonnad otsivad lahendusi, kuid viitavad, et probleem on laiem.

Seoses amoksitsilliini üleeuroopaliste tarneraskustega on ka Eestis seda toimeainet sisaldavate ravimite kättesaadavus piiratud, teatas ravimiamet sel nädalal. Nimetatud ravimit kasutatakse teiste hulgas näiteks kopsupõletiku, bronhiidi ja liigeseproteesidega seotud põletike raviks. Ravimitootjate andmetel on tarneraskused põhjustanud märkimisväärselt suurenenud nõudlus antibiootikumide järele ja samal ajal tootmisvõimsuse kahanemine muu hulgas tooraine ja pakkematerjalide puuduse ning energiakriisi tõttu.

Ravimiamet on koos Eesti Infektsioonhaiguste Seltsiga lubanud erandkorras Eestisse tuua sama toimeainesisalduse ja näidustusega võõrkeelses pakendis ravimeid, millel on müügiluba teistes Euroopa Liidu riikides. Mitu sellist tarnet on juba ka saabunud. Ravimite hulgimüüjad on esitanud tarnijatele täiendavad tellimused, kuid võib võtta omajagu aega, enne kui ravimid patsientideni jõuavad.

Tootjate kinnitusel lahenevad amoksitsilliini tarneraskused 2023. aasta märtsis, senikaua peavad inimesed vastu pidama.

Üldine probleem

See ei ole sugugi ainus ravim, mille kättesaadavusega raskusi on. Ravimiameti sisse- ja väljaveo järelevalve büroo spetsialist Klara Saar ütles, et sel aastal on müügiloa hoidjad teatanud ravimiametile 295 inimeste ravimi tarneraskusest.

«Tarneraskuste puhul on tähtis eelkõige puuduva ravimi asendatavus ja haiguse olemus,» selgitas Saar. «Tarneraskusi võib tekkida iga ravimiga, aga probleeme tekib eeskätt siis, kui ravimil ei ole sama toimeaine ja ravimivormiga alternatiivi ja arst peab seetõttu patsiendi ravi muutma ning patsient omakorda uue ravimi annustamisskeemi omaks võtma.»

Praegu on Saare sõnul tarneraskused ka laste palavikusiirupi suukaudsete suspensioonidega, mille järele on nõudlus kasvanud terves Euroopas (tänavu kolmandas kvartalis 30 protsenti rohkem kui aasta varem). Järgmine tarne peaks tulema detsembris.

Samuti on otsakorral ühe tootja ibuprofeeni suspensioonid Ibustar ja Ibustar Forte. Viimane partii on jõudnud Eestisse, kuid suurenenud nõudluse tõttu on ka see juba hulgimüügist otsa saanud. Järgmine Ibustari partii saabub detsembri alguses.

Saare sõnul mõjutab Euroopas ja kaugemalgi toimuv meie turuolukorda, kuna me sõltume Euroopa Liidus asuvatest tootjatest ja nende tootmisprobleemid põhjustavad ravimi kättesaadavusprobleeme paljudes liikmesriikides.

«Meil ei ole küll otseseid tõendeid Ukraina sõja mõjude kohta ravimitootmisele, kuid tootjad on nimetanud energiakriisi ning probleeme komponentide kättesaadavusega. Kui ravimil on tarnehäire, mõjutab see sama toimeainega teiste tootjate ravimite kasutust, mis võib omakorda põhjustada tarneprobleemi,» selgitas Saar.

Äravool Euroopast

Ravimite tarneraskused pole sugugi uus teema ega miski, mis tuli meile sõja või koroonaga. Juba 2019. aastal kirjutas Maaleht, et Eestis on otsas sisuliselt iga kümnes ravim ning haigetel on suur mure. Ka siis toodi põhjuseks tarneraskused.

Olukorra teeb karmimaks energiakriis. Kuigi esmapilgul võib see tunduda otsitud seosena, kirjutas uudisteagentuur Reuters juba oktoobris Iisraeli ravimitootja Teva aruandele toetudes, et terve Euroopa ravimitööstus on sügavas kriisis ja ähvardab aina enam kreeni vajuda.

Põhjus on lihtne: ravimitootmine Euroopas ei tasu ennast enam ära ning tootjad kolivad odavamatesse Aasia riikidesse. Näiteks Teva ise, ainus firma, mis Euroopas vähiravimit tamoksifeeni toodab, teatas, et selle tootmine lõpetatakse nüüd ära, kuna pole majanduslikult kasulik. Ilmselgelt tuli see uudis eurooplastele halva üllatusena, sest nüüd on ainsad alternatiivid Aasias ja neidki napib.

Euroopa suur ravimisõltuvus kolmandatest riikidest sai ilmseks juba koroonapandeemia ajal. Näiteks selgus koroonaajal, et Euroopas napib paratsetamooli, kuna peamine varustaja India otsustas kehtestada ekspordikeelu, sest pandeemia ajal oli seda ravimit ka oma rahval tarvis.

Euroopal endal oli paratsetamooli tootmine veel 2008. aastal täiesti olemas, aga siis pani viimane, Prantsusmaal asuv Rhodiale kuuluv paratsetamoolitehas uksed kinni. Põhjus: Aasia riigid suutsid ravimit hulga odavamalt pakkuda.

Hinnad tõusevad

Asi ei ole selles, et nõudlust ravimite järele ei ole – on, ja milline veel! Kuid ennekõike on hakanud protestima nn geneeriliste ravimite tootjad. Need on ravimid, mida tuleb müüa märgatavalt odavamalt kui kallist originaali. Euronewsi andmetel moodustavad seda sorti ravimid tervelt 70 protsenti Euroopa ravimiturust.

Euractiv kirjutab, et tänavu saatsid geneeriliste ravimite tootjad Euroopa Komisjonile kirja, mille sõnum oli lihtne: tahame hinda tõsta! Euronews kirjutab, et tootjate grupp Medicines for Europe soovis suuremat paindlikkust hinnakujunduses, tuues põhjuseks, et elekter on kallinenud kümme korda ja tooraine 50–160 protsenti. Ka paluti, et geneeriliste ravimite tootjad arvataks välja liidu energiasäästukavadest ning et nad saaksid osa võimalikust riigiabist.

Ravimitootjate grupi Medicines for Europe peadirektor Adrian Van Den Hoven rõhutas, et kulude kasv sööb ära tootjate kasumi. Euroopas on geneeriliste ravimite hinnad üldiselt kindlaks määratud. Ravimitootjate lobigrupp tõi välja, et kuigi sedasorti ravimid moodustavad siinsest ravimiturust lõviosa, siis eurooplaste ravimite kogukulust vaid 29 protsenti – tootjad tahaksid saada paremat hinda.

Kui seda hinda ei saa, ähvardab Euroopat ravimitööstuse väljavool ning siis jääb vaid loota, et mõni kolmas riik olulistele ravimitele väljaveokeeldu kehtestama ei hakka.

Märksõnad
Tagasi üles