/nginx/o/2022/11/29/14993009t1h775c.png)
Jätkusuutlik areng on täna iga ettevõtte jaoks vältimatu küsimus – kuidas me saame töötada selle nimel, et vastata tänapäeva vajadustele ilma, et läheksime kompromissile tulevaste põlvkondade vajadustega? Vastus peitub hästi läbimõeldud jätkusuutlikkuse strateegias, mis ühendab keskkonna- ja sotsiaalse vastutuse ning hea juhtimistava. Kuid sama oluline on küsimus: kuidas jätkusuutlikkust mõõta?
Jätkusuutlik areng on täna iga ettevõtte jaoks vältimatu küsimus – kuidas me saame töötada selle nimel, et vastata tänapäeva vajadustele ilma, et läheksime kompromissile tulevaste põlvkondade vajadustega? Vastus peitub hästi läbimõeldud jätkusuutlikkuse strateegias, mis ühendab keskkonna- ja sotsiaalse vastutuse ning hea juhtimistava. Kuid sama oluline on küsimus: kuidas jätkusuutlikkust mõõta?
Selleks, et mõõta ettevõtte mõju keskkonnale ja ühiskonnale, tuleks alustada konkreetsete jätkusuutlikkuse eesmärkide määratlemisest. Sihtmärke saab seada sisemiselt, näiteks seoses sotsiaalsete aspektide ja soolise võrdõiguslikkusega juhtimises, või väliselt, sotsiaalse vastutuse või keskkonnaga. Igas valdkonnas tuleks jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse mõõtmiseks konkreetseid näitajaid seades meeles pidada, et sihtmärgid ei peaks olema mitte ainult ambitsioonikad, vaid ka realistlikud, kuna ettevõte peab igal aastal sihtmärkide saavutamise osas aru andma. Kui ettevõte on pühendunud jätkusuutlikkuse nimel töötamisele ja andmepõhiste otsuste tegemisele, vajab ta konkreetseid mõõdikuid, et mõõta oma jätkusuutlikkuse strateegia suunas tehtud edusamme. Lisaks võimaldab ettevõtete kasvav digitaalne transformatsioon ettevõtetel oma andmeid palju kiiremini ja tõhusamalt analüüsida.
Tavaliselt on ettevõtte suurimaks väljakutseks innovatsiooni ja selle eesmärgi määratlemine – olgu selleks siis näiteks kulu, protsessi või tarneahela optimeerimine. Sama keeruline on mõõta innovatsiooni positiivset või negatiivset mõju töötajatele, investoritele või ühiskonnale tervikuna. Kui käegakatsutav hindamine on suhteliselt lihtne, siis mitte käegakatsutava või immateriaalse mõju hindamine võib olla suurim väljakutse jätkusuutlikkuse uuenduste mõju mõõtmisel.
Kasvav teadlikkus kliimakriisi mõjust ja avalikkuse nõudlus vastutustundliku ettevõtluse järele suurendab ettevõtete keskkonnamõju mõõtmise tähtsust. Üks olulisemaid näitajaid on CO2 jalajälg, mis sisaldab erinevaid andmeid ettevõttelt, selle tarnijatelt ja klientidelt. Energiatarbimine on tänapäeval samuti väga aktuaalne näitaja: tänased digilahendused sobivad suurepäraselt energiatarbimise mõõtmiseks erinevates äriprotsessides ja võimaluste leidmiseks tarbimise vähendamiseks, säästes nii ettevõtte raha ja vähendades tootmisest tekkivaid heitmeid. Jätkusuutlikkuse oluliseks aspektiks on tarneahelad, kus saab kindlaks teha potentsiaali parendusteks, samuti jäätmekäitluse tõhustamine, et vähendada jäätmeid ja suurendada taaskasutatud materjalide osakaalu. Samuti võivad keskkonnaaspektid hõlmata muret loodusliku bioloogilise mitmekesisuse pärast, samuti õhu ja vee kvaliteedi parandamist.
Töötamine sotsiaalse vastutuse vallas võib hõlmata selliseid näitajaid nagu sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalne sidusus, töötajate kaasamine, andmekaitse ja eraelu puutumatus, kogukonna toetus, inimõiguste propageerimine ja õiglane tööhõive. Juhtimisvaldkond, teiselt poolt, võib hõlmata erinevaid poliitikaid, põhimõtteid ja protseduure, mis moodustavad sisekontrollisüsteemi, sealhulgas juhtkonna koosseisu määratlemine, korruptsioonivastased plaanid, aktsionäride õiguste küsimused, lobitöö kontrollimine ja aruandlussüsteem.
Tänapäeval on saadaval palju erinevaid jätkusuutlikkuse aruandluse standardeid ja metoodikaid, mistõttu on oluline, kuidas ettevõte valib oma äritegevuse jaoks kõige sobivamad jätkusuutlikkuse mõõtmised. Oletame, et ettevõte tegutseb Euroopa Liidu turul. Sel juhul tuleb märkida, et Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) töötab hetkel välja uusi Euroopa jätkusuutlikkuse standardeid, mis muutuvad Ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD) reguleerimisalasse kuuluvate ettevõtete jaoks lähitulevikus kohustuslikuks. Kuid kuna need standardid on alles väljatöötamisel ja ettevõtete puhul, mida direktiiv ei hõlma, tasub jälgida standardeid, mida konkreetse sektori turuliidrid kasutavad. See võimaldab ettevõttel pakkuda erinevatele mõjutajatele võrreldavaid andmeid ja hinnata oma turupositsiooni võrreldes konkurentidega.
Ettevõtte jätkusuutlikkuse strateegia peamine eesmärk on tagada, et see eksisteeriks ja oleks edukas ka kümne, viieteistkümne ja kahekümne aasta pärast. Oluline on tõdeda, et turu mängureeglid ja regulatiivne raamistik muutuvad lähitulevikus üsna dramaatiliselt, nõudes ettevõtetelt rohkem keskendumist oma igapäevase tegevuse negatiivse keskkonnamõju vähendamisele, muutes selle palju kasumlikumaks ja investeerimise odavamaks ning ettevõte jätkusuutlikumaks.
Jätkusuutlikkuse eesmärke ja saavutusi kasutatakse aktiivselt ettevõtete suhtluses ühiskonnaga, kuid see ei ole kindlasti eesmärk omaette. Kui ettevõte suhtub jätkusuutlikkuse strateegia väljatöötamisse kohusetundlikult, kaasates ettevõtte juhtkonna ja luues arusaama jätkusuutlikkusest ettevõtte kontekstis, ei jää ruumi rohepesuks, sest kõigile on selge, kuidas ja millist lisaväärtust jätkusuutlikkus äristrateegiale kaasa võib tuua. Rohepesu seevastu toimub siis, kui ettevõte soovib luua endast ettekujutuse kui jätkusuutlikust ettevõttest, samal ajal mitte midagi tehes, et muuta see reaalsuseks.
Jätkusuutlikkuse osas on ettevõtted arenenud taaskasutatavate kõrte kasutamisest ja juurutavad järk-järgult olulisi jätkusuutlikkuse eesmärke oma äriprotsessidesse ja tootearendusse. Paljud organisatsioonid vaatavad üle oma ärimudeleid ning investeerivad aega ja ressursse, et muuta jätkusuutlikkus oma äristrateegia lahutamatuks osaks. Seetõttu on nüüd oluline tunnistada, et jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamise andmetest – keskkondlikest, sotsiaalsetest ja juhtimisalastest – saab võimalus meelitada ligi investeeringuid, töötajaid ja kliente ning luua jätkusuutliku ja usaldusväärse ettevõtte maine.