Luminor: kaks sihtgruppi võiksid oma pensionifondi valiku üle vaadata

Euromündid Foto: Mihkel Maripuu

Eestis on kaks pensionikogujate sihtgruppi, kes võiksid oma pensionifondi valiku esimesel võimalusel üle vaadata, soovitab Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Kui Eesti pensionisüsteem ligi 20 aastat tagasi loodi, siis toona polnud veel olemas riskantsemaid ja kõrgema oodatava tootlusega fonde, mis investeeriksid pea täielikult aktsiatesse. «Seetõttu on paljudel inimestel ikka veel alles madalama aktsiate osakaalu ja madalama riskiga pensionifondid, kuigi tegelikult on nende inimeste investeerimishorisont veel vähemalt 10–30 aastat,» rääkis Madisson.

Tema sõnul tasuks just neil, kes on alustanud n-ö rahulikuma fondiga ja endiselt sinna koguvad, oma senine valik üle vaadata.

Teiseks sihtgrupiks, kes võiksid oma pensionifondi valiku üle vaadata, on hiljuti tööturule sisenenud noored, kes ei ole teinud teise samba puhul valikut ise, vaid see selgus n-ö loosi käigus. «Veel mõnda aega tagasi valiti noortele just konservatiivsed fondid, ehkki noor inimene võiks pigem valida kõrgema riski ja suurema oodatava tootlusega fondi,» ütles Madisson.

Fondivahetus pärast 50. eluaastat

Pärast oma eale vastava pensionifondi valimist võiks sellele pikemaks ajaks kindlaks jääda. «Kui on leitud sobiv fond ning tehtud vanusest lähtuvalt n-ö õige valik, siis soovituslik hetk riskide vähendamiseks ehk fondi vahetamiseks on alates 50. eluaastast, mil pensioniiga hakkab lähemale jõudma. Seejärel võiks pensionifondi pärast viit aastat taas üle vaadata, et üleminek pensionile oleks võimalikult sujuv ja tasakaalukas,» rääkis Madisson.

Kui soovitakse tulevikku veelgi enam investeerida, siis tasub järgmise sammuna kaaluda kolmandat pensionisammast. Igakuise investeeringuna võib esialgu alustada kasvõi paarikümnest eurost. «Seejärel, kui tunnetus ning kogemus on juba tekkinud, saab edasi vaadata, kas ja kui palju summat suurendada,» sõnas Madisson. 

Madissoni sõnul ei tasu fonde valides liigselt tähelepanu pöörata fondivalitsemise kuludele. «Senine ajalugu näitab, et madalama kuluga fondid ei pruugi kõige tootlikumad olla, sest kõrgemate kuludega fondides juhitakse soovitud tootlikkuse saavutamiseks investeeringuid aktiivselt,» märkis ta.

Aktiivselt juhitud fondides on fondivalitsejal võimalik riske suurendada ja vähendada, näiteks ebastabiilsetel perioodidel nagu praegu – nii saab majandustsüklite erinevusi veidi tasandada. Teisalt lisandub järjest enam nii teise kui ka kolmanda samba valikusse passiivseid indeksfonde, mis investeerivad maksimaalselt aktsiatesse ning mille sisus tehakse muudatusi harva.