Selveri juhatuse liige Kristi Lomp ütles reedel toimunud Eesti Panga seminaril, et kõrgete elektrihindade tõttu ei saa nad töötajate palku tõsta. Senine töötajate puudus võib peagi asenduda tööpuudusega, sest teistest ettevõtetest koondatud inimesed pakuvad end Selverisse tööle.
Selveri juht: palgatõusu asemel püüame töökohti säilitada
Elektrikulud on kaubandusketi jaoks viimase aastaga neljakordistunud, kirjutab ajaleht Pealinn.
«Kuigi töötajatel on õigustatud ootus palgatõusuks, räägime me praegu pigem töökohtade alleshoidmisest. Kui avalikus sektoris on valjul häälel välja käidud palgakasvu numbrid, siis kaubandussektoris tuleb pigem veelgi kokku tõmmata ning mõelda, kuidas meie valdkonda jõudvas kriisis hakkama saada,» ütles Selveri juhatuse liige Kristi Lomp.
«Nüüd pakuvad suletud ettevõtete inimesed end meile ise tööle.»
Selveri juht Kristi Lomp
Ta tõi näiteks, kuidas möödunud sügise 500 000-eurone elektri kuuarve on nüüd asendunud kahemiljonilise arvega.
«Mis suurtest palkadest ja investeeringutest siin rääkida. Ettevõtted on juba läinud pankrotti ning tööstuse ja kaubanduse vallas annavad ülikõrged energiahinnad täiel määral tunda. Meil pole enam pakkuda ka nii palju töökohti kui veel mõne kuu eest. Nüüd pakuvad suletud ettevõtete inimesed end meile ise tööle,» rääkis ta.
Statistikaameti andmetel oli kassapidajate keskmine brutopalk selle aasta III kvartalis 800–1200 eurot. Kõige suuremad palgad on sektori töötajatel Hiiumaal ja kõige väiksemad Ida-Virumaal. Tallinnas teenib kassapidaja 940 eurot.
Statistikaaamet avaldab keskmise palgana mediaanpalga, millest vähem ja rohkem teenivaid töötajaid on ühepalju. Kõik kaupluse töötajad pole kassapidajad, kuid nemad moodustavad kaupluse töötajaskonnast peamise osa.
Tarbijatel tuleb hinnatõusuga kohaneda
Lombi sõnul ei saa enam teha suuri investeerimisplaane ega ettevõtte tulevikuvisioone. Ka on muutunud tarbijate ostukäitumine. «Tootjate hinnatõus jõuab praegu poodidesse. Kaupmehed hakkavad miljonilisi elektriarveid hindadesse sisse kirjutama ja tarbijatel tuleb uute hindadega lihtsalt kohaneda. Toiduhindade tõus jätkub,» ennustas ta.
Senisest rohkem ostetakse soodushindadega tooteid. «Kui tarbija oli toidule varem planeerinud 300 eurot kuus, siis sama palju kulutab ta ka praegu. Lihtsalt loomaliha asemel ostetakse odavamat kanaliha, lihaviineri asemel jahuviinerit. Allahindlusega kollaste siltide 30-protsendisest ostude hulgast on saanud 50 protsenti,» selgitas ta.
Selveri juht oli pettunud majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti peale, kes toetab energiatoetuste maksmist eratarbijatele, kuid ettevõtete toetuste suhtes on pigem skeptiline. «Et ettevõtted püsiksid vähegi konkurentsis, tuleb ka neid raskel ajal toetada. Kui seda ei tehta, võivad tagajärjed olla palju hullemad,» märkis Lomp.
Inflatsiooniteemailise seminari korraldaja oli Eesti Pank.