Uus Maa: majanduslangus kiirendab tööstuse linnast väljakolimist

PM Majandus
Copy
Volta kvartalis rajatakse vana tööstushoone müüride vahele elamispinnad.
Volta kvartalis rajatakse vana tööstushoone müüride vahele elamispinnad. Foto: Raul Mee

Kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul sunnivad kõrged tootmiskulud Tallinna vanu tööstuspiirkondi oodatust kiiremini otsi kokku tõmbama ning asemele tulevad elamurajoonid. Kõige suuremaid muudatusi on oodata Mustamäel.

Lauguse sõnul on kriis ja majanduslangus ettevõtluse ning linna arenguks vajalik kiirendi ja ka praegu ootavad ees suured muutused. «Kui kulud kasvavad ja endistmoodi tootmine enam ära ei tasu, siis hakatakse tervetele vanadele tööstuskvartalitele uut kasutust otsima. Tavaliselt tuleb tööstusalade asemele elukondlik kinnisvara. See protsess toimus 2008. aasta kriisi ajal ja sarnased märgid on ka praegu,» selgitas Laugus.

Näiteks sündis 2008. aasta majanduslanguse tulemusena Telliskivi loomelinnak, mille hooned plaaniti esialgu ümber lükata ja asemele ehitada uus ärirajoon ja korterid. Siis tuli aga masu peale, arendused pandi seisma ja odava üüriga tühjalt seisvale pinnale kolisid kunstiinimesed, selgitas Laugus.

Paljud vanades hoonetes või angaarides tegutsevad ettevõtjad on tema sõnul praegu sundvaliku ees – rajada pigem linnast välja uus ja energiatõhusam tehas või lõpetada tootmine üldse ära ning vabastada krunt kas elamutele või uuematele hoonele. «Üldjuhul polegi vana maailma tööstusele ja suurtootmisele enam moodsas linnakeskkonnas väga kohta,» lisas Laugus.

Kõige suuremaid muutusi on tema sõnul oodata Mustamäel Marja ja Kadaka puiestee piirkonnas, Nõmme metsade lähistel ning tehnikaülikooli ümbruses, kus on vana ja laguneva tööstuse all veel suured alad. «Need on asukoha, taristu ja keskkonna mõttes inimestele elamiseks väga sobivad kohad. Sarnased muutused juba toimuvad Koplis vana Volta ja Sitsi manufaktuuri ümbruses. Need on suured ja pika ajaplaaniga arengud, mille lõplik valmimine võtab veel aastaid,» nentis ta.

Laugus selgitas, et arendaja jaoks on tootmispiirkondade ümberehitamine mugav, sest üldjuhul pole hooned muinsuskaitse all – väärtuslikumad ja huvitavad hooned jäetakse alles, ent nõukogudeaegsed koledad angaarid lükatakse ümber.

«Tallinna suur erand on Lasnamägi, kus tootmishooned on koondunud kindlatesse piirkondadesse ja elamutest pigem eemale. Samas on lähedal tööjõud ja sadam, mistõttu on tööstus Lasnamäel ka edaspidi elujõuline ja pigem isegi kasvav,» lisas Laugus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles