N, 2.02.2023

Seakasvatajad: Eesti ei suuda end enam ise sealihaga varustada ja kriisivaru jagub vaid nädalaks

BNS
Seakasvatajad: Eesti ei suuda end enam ise sealihaga varustada ja kriisivaru jagub vaid nädalaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Seakasvatus toodab kahjumit.
Seakasvatus toodab kahjumit. Foto: Ain Liiva

Eesti riik ei ole toidujulgeoleku tagamiseks piisavalt ära teinud, kuna sealihaga isevarustatuse tase on ligi 80 protsenti ning see näitaja langeb lähitulevikus veelgi, ütles Eesti tõusigade aretusühistu juhatuse liige Anu Hellenurme.

«Meil on olemas riiklikud varud kuni üheks nädalaks ja see pole kindlasti piisav, et riik suudaks kriisi ajal oma rahva pikema perioodi jooksul ära toita. Eesmärk inimesi toiduga varustada üha kaugeneb,» ütles Hellenurme Eesti seakasvatajate aastakonverentsil, kus käsitleti muu hulgas toiduga varustatust riigikaitse osana.

Ta rõhutas, et toiduga isevarustatus peab olema osa julgeolekustrateegiast, sest olukorras, kus me peame rakendama oma julgeolekuprotokolle, ei ole enam aega selle peale mõelda.

Hellenurme ütles, et pea iga nädal tuleb signaale, et seakasvatajatest keegi plaanib tootmist lõpetada.

«Kuu aega tagasi saime teate, et üks eeskujulik, heade tõunäitajatega aretaja loobub oma farmis emistest ja lõpetab tegevuse. Näeme, kuidas jookseb tühja tõuaretuse keeruline töö, millega on tegeletud aastaid. Arvan, et me ei tohi paljude inimpõlvede jooksul saavutatut käest niisama lasta. Puhta toidu kasvatamise ja tootmise oskust tuleb hoida ja arendada,» toonitas tõuarendaja.

«Meie kõigi rikkus saab alguse esmatootmisest, mitte vahendite ümberjagamisest. Mida tugevam on meil esmatootmine, seda tugevam on meil toidusektor kogu tarneahelas. Vaadakem kasvõi seakasvatust – kui eelmise aasta detsembri lõpuga oli Eesti Tõusigade Aretusühistus 11 064 siga põhikarjas, siis tänavu novembrikuu seisuga oli alles jäänud vaid 9096 siga. Vaid kümne kuuga oli 1968 emist põhikarjast välja langenud! Ja need loobumised ei ole tulnud kergekäeliselt,» rääkis Hellenurme.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on riiki järjest tabanud kriisid näidanud, et toidujulgeolek on oluline.

Energiakulude hüppeline tõus seab tõsiselt ohtu Eesti toidutööstuse majandusliku jätkusuutlikkuse, mis on omakorda ohuks riigi toidujulgeolekule.

Roomet Sõrmus

«Covid-19 pandeemiast alates, kui suletud riigipiirid tekitasid üsna tõsiseid probleeme nii normaalsele kaupade liikumisele, aga ka näiteks põllumajanduses ja toidutootmises laiemalt vajaliku tööjõu liikumisele, et põllumajandus- ja toidutootjad peaksid kuuluma nende elutähtsate tegevusalade hulka, mille puhul tagatakse kriisi puhul katkematu toimepidevus. Sel aastal Ukrainas puhkenud sõda on toidujulgeoleku tagamise tähtsust veelgi rõhutanud,» märkis Sõrmus.

Sõrmuse hinnangul on riik toidujulgeoleku tagamiseks jätnud kasutamata terve rea võimalusi.

«Alustades kohaliku toidu eelistamisest nii kaitseväe kui laiemalt avalikus toitlustuses, kuni põllumeeste ja kaitseväe vastastikku kasuliku koostöö süvendamiseni, näiteks varugeneraatorite ressursi või ka nii kaitse- kui põllumajandusotstarbeks sobiliku masinapargi loomise soodustamine ja koordineerimine,» loetles ta.

Positiivsena tõi Sõrmus välja, et varude keskus on loomas teravilja delegeeritud varu, et tagada ulatusliku ikalduse või varustusraskuste korral Eesti toiduainetööstusele tootmiseks vajalik põhitooraine umbes ühe kuu inimtoiduks vajalikus mahus. «Delegeeritud varu omanik ja hoiustaja on küll tootja või kauba hulgimüüja, kuid varude keskusel on nende toodete suhtes eelisostuõigus kokkulepitud tingimustel,» selgitas koja juht.

Tema sõnul tuleb luua ka mehhanismid, et elektrikatkestuste ja gaasipuuduse korral oleks energiaga varustatus tagatud põllumajandustootjatele ja toiduainetööstustele, kus töö ei saa katkeda.

«Näiteks, kui on vaja rakendada roteeritavat elektrikatkestust, siis kuuluvad loomafarmid praegu vähemprioriteetsete tarbijate hulka. Samas on näiteks linnu- ja seafarmides loomade elu ja heaolu tagamiseks vaja pidevalt töös hoida ventilatsioonisüsteemid,» ütles Sõrmus.

Tema hinnangul on riik jätnud suuremad toidutootmise ettevõtted praeguses energiakriisis üksi. «Energiakulude hüppeline tõus seab tõsiselt ohtu Eesti toidutööstuse majandusliku jätkusuutlikkuse, mis on omakorda ohuks riigi toidujulgeolekule,» hoiatas Sõrmus.

Märksõnad
Tagasi üles