Fääri saared lasevad Venemaal oma rannikuvetes edasi kalastada
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
26. november 2022, 19:05
/nginx/o/2010/08/25/422236t1he3c3.jpg)
Taani koosseisu kuuluv omavalitsusala Fääri saared pikendas Ukraina sõjast hoolimata kalakvoodilepingut Venemaaga, ütles laupäeval kohalik minister.
«Fääri saartel on täielik õigus pikendada olemasolevat kalapüügilepingut Venemaaga,» ütles Atlandi ookeani põhjaosas asuva saarestiku kalandusminister Árni Skaale ajalehele Jyllands-Posten.
Ta kinnitas, et Fääri saared, mis Euroopa Liitu ei kuulu, mõistavad hukka igasugused sõja vormid, sealhulgas Venemaa agressioonisõja Ukrainas.
Kvoodileping pärineb aastast 1977 ja seda tuleb igal aastal pikendada.
Leping määrab kindlaks, kui palju turska, kiltturska ja heeringat tohivad püüda Fääri kalurid Barentsi merest ja kui palju Vene kalalaevad Fääri rannikuvetest.
Fääri saarte majandus on kalapüügist suures sõltuvuses, kalandusministeeriumi andmetel hõlmab leping Venemaaga viis protsenti sisemajanduse kogutoodangst.
Venemaast sai Fääri saarte oluline äripartner pärast seda, kui neil ja Islandi tekkis 2010.–14. aastal ELi ja sealhulgas Taaniga tüli makrelli- ja heeringakvootide pärast.
ELi embargo Fääri saartele kahjustas majandust tõsiselt ja saarestiku võimud pidid otsima teisi turge.
«Praegu on meil vabakaubanduslepingud vaid kuue riigiga ja mitte Euroopa Liiduga,» ütles Skaale. «Kui me end ühest neist turgudest ära lõikame, valmistaks see probleeme tervele järgmisele põlvkonnale.»
Fääri valitsus lubab siiski pärast 8. detsembri kohalikke parlamendivalimisi mõelda, kas on võimalik leida alternatiivi lepingule Venemaaga.
Oktoobris leppis NATO liige Norra Venemaaga kokku järgmise aasta püügikvootides.
Umbes 54 000 elanikuga Fääri saared on olnud alates 1948. aastast Taanist suuresti sõltumatud.