L, 4.02.2023

Eesti Panga president: kallim laenuraha on keskpanga põhitööriist hinnatõusu vastu

BNS
Eesti Panga president: kallim laenuraha on keskpanga põhitööriist hinnatõusu vastu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Eesti Panga president Madis Müller.
Eesti Panga president Madis Müller. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on laenamise ja investeerimise kallimaks muutmine peamine viis, kuidas keskpanga tööriistad majanduses hinnatõusu survet vähendavad.

«See ei ole keskpanga poliitika ootamatu ja kahetsusväärne kõrvalmõju, mida peaks teiste vahenditega püüdma tasalülitada,» ütles Müller reedel keskpangas toimunud seminaril, kus arutati võimalusi hinnatõusu pidurdamiseks.

Ta kinnitas, et Euroopa keskpank on valmis intressimäärasid tõstma, kuni hinnatõusu selgroog saab murtud. Mülleri vaates tuleks praegu muretseda mitte intressimäärade tõusu, vaid pigem selle pärast, et keskpank liiga vara nende tõstmist ei lõpetaks. Sellisel juhul jääks kõrge inflatsiooni probleem majanduses kauemaks vinduma, mistõttu jääksid kauemaks kõrgemale ka intressimäärad. «Viivituse tagajärjed oleks kokkuvõttes kõigi jaoks kulukamad ja kurnavamad,» nentis Müller.

Eesti laenuvõtjaid vahetult mõjutav kuue kuu Euribor ulatub praegu 2,3 protsendini. Tõus aasta algusest on olnud järsk, kuid tase ise pole ajaloolises võrdluses Mülleri sõnul midagi erakordset. «Eesti Pangas näeme, et tänane tase ei too Eestis kaasa ei ettevõtete ega kodulaenu võtnud inimeste ulatuslikku laenumaksetega hätta jäämist,» ütles ta, osutades, et viivislaenude osakaal Eestis on ajalooliselt väga madalal tasemel ning kodulaene andes on pangad olnud Eesti Panga reeglitest tulenevalt kohustatud hindama kliendi laenumaksevõimet praegusest palju kõrgema intressimäära korral.

Eesti kui euroala riik on seejuures tema sõnul väga kaugel intressimääradest, mida laenuvõtjad peavad maksma euroalavälistes Ida-Euroopa riikides.

Müller toonitas, et kiire hinnatõusu kontrolli alla saamiseks on oluline, et rahapoliitikaga ühte sammu astuks ka riigi eelarvepoliitika. «Hinnatõusu ohjeldamine on palju lihtsam erinevate osapoolte – eelkõige keskpanga ja valitsuse – koostöös,» märkis ta.

Tarbimismaksude langetamist ei toeta

Näiteks peaks praegune kõrge energiahinna leevendamine valitsuse poolt olema hästi sihitud ja ajutine, et see ei töötaks inflatsiooni hoogustades rahapoliitikale vastu. «Mõistagi on vaja toetada inimesi, kes võivad kõrgete energiahindade tõttu tõesti raskustesse sattuda,» lisas Müller, laites samas maha sellise võimaliku abinõu nagu tarbimismaksude langetamine. «See on väga halvasti sihitud ja kulukas meede, mida on raske näha ka ajutisena,» põhjendas ta.

Eesti kiire hinnatõusu tempo väljavaateid analüüsides avaldas Eesti Panga president ettevaatlikku optimismi, et ehk on Eestis inflatsiooni kõrgpunkti selleks korraks selja taha jäänud. Septembris avaldatud majandusprognoosis ootab keskpank neljandas kvartalis hinnakasvu aeglustumist ning prognoosib järgmisel aastal juba ühekohalisi näitajaid. Kuni aga sõda Ukrainas kestab, jääb igasugune prognoosimine keeruliseks.

Reedel Eesti Pangas toimunud avalikul seminaril keskenduti praeguse hinnatõusu põhjustele, tagajärgedele ning võimalustele hinnatõusu ohjeldamiseks ja selle mõju leevendamiseks. Samuti oli teemaks hinnatõusu mõju Eesti ettevõttele ja nende konkurentsivõimele.

Märksõnad
Tagasi üles