Mis toimub Aasia turgudel? Eksperdid toovad välja lähituleviku trendid

Tehnoloogiamess Jaapanis. Pilt on illustratiivne. Foto: FRANCK ROBICHON / EPA / Scanpix

Rahvusvaheline majanduskoostöö organisatsiooni OECD hinnangul on peamisteks kasvumootoriteks maailmas järgmistel aastatel Aasia turud. Viis EASi ja KredExi ühendasutuse eksperti avaldasid, millised on nende riigi majanduses olulised trendid.

India ekspert Vinod Basliyal: ükssarvikute tulek on tänavu rekordiline

India on suuruselt kolmas idufirmade ökosüsteem maailmas - siin on 81 000 valitsuse tunnustatud idufirmat 656 piirkonnas. Ainuüksi tänavusel aastal on sündinud Indias 19 ükssarvikut ehk enam kui miljardilise väärtusega idufirmat ning kokku on neid praegu 107. 2025. aastaks prognoositakse 250 ükssarvikut.

Ükssarvikute nimekirju sirvides korduvad tegevusaladena kõige rohkem IT-lahendused kaubanduse, hariduse tervishoiu ja finantsteenuste valdkondades. Näiteks ületas tänavu juunis miljardi dollari väärtuse ilukaupade e-kaubamaja Purplle. Uusim teadaolev ükssarvik on Tata 1mg, kes tegeleb tervishoiu toodete müügi ja kohaletoomisega. Mõlemad illustreerivad India turu suurust ning targalt toimetades on kiiresti areneval India turul võimalik püüda väga suurt kala pea igas niššis.

Jaapani ekspert Tsubasa Yoshito: robotite poolest kuulus Jaapan järgib Eesti eeskuju

2021. aasta septembris asutas Jaapani valitsus eraldi agentuuri Digital Agency, mille eesmärk on juhtida Jaapani kui terviku digitaliseerimist. Agentuuri tunnuslause on «Valitsus kui startup».

Mitu aastat järjest rahvusvahelises digitaalse konkurentsivõime edetabeli langenud Jaapan oli tänavu 63 riigi seas 29. kohal. See teeb neile muret, sest Hongkong, Lõuna-Korea ja Taiwan, mis on oma digitaalset konkurentsivõimet aasta-aastalt parandanud. Eesti on tänavu viis kohta tõusnud ning paikneb 20. kohal.

Ühe algatusena soovib valitsus suurendada alates 2016. aastast riigis kasutusel oleva ID-kaardi kasutajate arvu. Praegu kasutab seda ainult 40 protsenti elanikest ning laiema kasutajate hulga saavutamiseks plaanitakse pakkuda ID-kaardi kaudu rohkem teenuseid. Üks neist on ravikindlustuskaardi ühendamine ID-kaardiga. Samuti on plaan, et jaapanlased saavad alates 2024. aastast kasutada enda patsiendiportaali.

Digitaliseerimine ei puuduta ainult avalikke teenuseid, mille osas tundub, et Jaapan läheb seda teed, mille Eesti on juba läbinud. Digitaliseerimisest saavad kasu ka paljud erasektori ja muud mitte-IT-valdkonnad. Paljude Eesti ettevõtete jaoks tähendab see ärivõimalusi pakkuda oma kõrgtasemel teenuseid.

Vietnami ekspert Ilaria Perla: Vietnam kasvab tänavu ja tuleval aastal

Vietnam on üks Aasia kiireimi kasvav majandus. Tänavu jõuavad jõuab nad ligi 6,5 protsendilise SKT kasvuni ning tulevaks aastaks prognoositakse veel suuremat, ligi 7 protsendilist majanduskasvu.

Selle taga on aina kasvavad välisinvesteeringud, tehnoloogiline areng ning tootlikkuse kasv, samuti sisetarbimine. Seega tasub 98 miljoni elanikuga Vietnami turul silma peal hoida ning haarata kinni kasvava turu võimalustest. 

Singapuri ekspert Kristel Alver: fookuses on toidujulgeoleku tugevdamine

Singapur tunneb haavatavust toidugajulgeoleku osas. Esiteks, prognoositakse, et 2050. aastaks kasvab ülemaailmne nõudlus toidu järele poole võrra. Teiseks avaldavad kliimamuutused ülemaailmsele toiduvarustamisele suuremat survet temperatuuri tõusu, haritava maa vähenemise ja ebaühtlaste ilmastikutingimuste sagenemise tõttu. Kolmandaks hoolitsevad riigid üha enam enda heaolu eest, eelistades oma vajadusi rahvusvahelisele kaubandusele.

Väikese saareriigina puuduvad Singapuril loodusvarad – üle 90 protsendi toidust imporditakse rohkem kui 170 riigist ja piirkonnast. Eesmärk on 2030. aastaks toota kolmandik riigi toiduvajadustest kohapeal.

Singapuri maa- ja ressursipiirangutest ülesaamiseks on mõned Singapuri toidutootjad võtnud kasutusele tehnoloogia ja uuenduslikud viisid tootmise suurendamiseks. See on võimalus Eesti toidutootjatele ja linnapõllumajanduslahenduste loojatele – nõudlus on järsult kasvamas.

Lõuna-Korea ekspert Soonhee Bae: Korea New Deal ehk 140 miljardit dollarit majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks

Ülemaailmse majanduskasvu aeglustumine mõjutab negatiivselt ka ekspordist sõltuvat Lõuna-Koread, mille majanduskasv jääb prognoosidele tuleval aastal 2% kanti. Teatud valdkonnad nagu laevaehitus, tervishoid, toidusektor, aku- ja autotööstus peaksid aga prognooside kohaselt kasvamist jätkama.

Praeguse majandusolukorra leevendamiseks kiirendab Korea valitsus 2020. aastal välja kuulutatud Korea New Deal'i elluviimist. 2025. aastaks plaanitakse investeerida kokku 140 miljardit USA dollarit, et muuta majandus keskkonnasõbralikumaks ja digitaalsemaks. Lõuna-Korea on võtnud kohustuse jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni ning selleks investeeritakse rohelisse infrastruktuuri, taastuvenergiasse ja rohelise tööstuse edendamisse.

Teine eesmärk on kiirendada üleminekut digitaalmajandusele – sellega seonduvad investeeringud keskenduvad andmete, võrgu ja tehisintellekti integreerimisele kogu majanduses. Kasvavatel sektoritel tasub silma peal hoida ka Eesti ettevõtjatel.

Kõik EASi Aasia eksperdid on kohal ka Aasia majandusteemadele keskenduval ärikonverentsil «Big in Asia», mis toimub juba 8. detsembril Vabamus. Lisaks räägivad oma kogemustest ettevõtjad ning kaubandustrendide kohta annavad nõu mitmed väliseksperdid.