Tallinna filmilinnaku ehitus algab uuel aastal

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm Foto: Remo Tõnismäe / Postimees / Scanpix

Tallinna linnavolikogus menetluses olevas Tallinna 2023. aasta eelarves on kavandatud finantseerimine Tallinna Tööstusparkide kaudu filmilinnaku ehitamise alustamiseks uuel aastal.

Lisaks pööratakse ettevõtluse valdkonnas tähelepanu Tallinna kui atraktiivse turismisihtkoha tutvustamisele, väikeettevõtete toetamisele ning roheinnovatsioonile. Ettevõtluskeskkonna valdkonna tegevuskuludeks on planeeritud 2,6 miljonit eurot.

Abilinnapea Joosep Vimm ütles, et Tallinna filmilinnaku ehitamine on ettevõtluse valdkonnas kindlasti üks linna suurimaid prioriteete. «Uued stuudiod ja sinna juurde kuuluv loob kohalikele filmitegijatele kaasaegse maailmatasemel töökeskkonna, mis tõstab meie andekate filmiprofessionaalide taset veelgi. Samuti toob see siia välismaiseid tipptegijaid ja nende produktsioonidega kaasneva tulu. Filmivõtted toovad kaudselt kasu ka muudesse sektoritesse, majutusest ja toitlustusest turismi ja meelelahutuseni – võita on siin paljudel,» ütles Vimm.

«Kuigi riigikogu võttis äsja vastu kultuurkapitali seadusemuudatuse, võivad esimesed väljamaksed kultuurkapitalilt filmilinnaku ehitamiseks toimuda alles paari-kolme aasta pärast. Eelarves oleme planeerinud anda Tallinna Tööstusparkidele vajaliku laenu, et saaksime juba 2023. aastal ehitusega alustada,» lisas Vimm.

Tallinna Tööstusparkidele filmilinnaku investeeringu finantseerimiseks on kavas kaasata laenuvahendeid. Filmilinnaku tehnilise ettevalmistuse eest vastutab AS Tallinna Tööstuspargid, ettevalmistamisel on vajalikud hanked. 2021. aastal väljastati projektile ehitusluba. Filmilinnaku kinnistu kuulub linnale ja on Tallinna Tööstusparkide bilansis.

«Panustame järgmisel aastal aktiivselt Tallinna kui konverentsiturismi sihtkoha tutvustamisele ja keskendume Tallinna turunduses valdavas osas naaberriikidele, nagu Soome ja Läti, ning heade otseühendustega riikidele, nagu Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia ja Rootsi. Samuti valmib Tallinn Cardi mobiilirakendus, mis muudab selle kasutamise linna külastajatele veelgi mugavamaks,» märkis Vimm.

Tallinn toetab

Uuest aastast rakendab Tallinn konverentsiturismi toetusmeedet kogueelarvega 200 000 eurot. Tallinna kui kultuurilinna tutvustamisel ja turustamisel on oluline osa Tallinna linnapiletil ehk Tallinn Cardil. Pileti lunastanul on võimalus valida ligi 80 erineva tasuta ja sooduspakkumise vahel. 2023. aasta sügisel käivitatakse Tallinn Card City Guide mobiilirakendus, mis koondab ühte keskkonda Tallinna muuseumide ja vaatamisväärsuste info, Tallinna ühistranspordi info, teekonna valikut hõlbustava kaardirakenduse ning külastussoovitused reaalajas.

Ettevõtluse toetamisel on 2023. aastal plaanis keskenduda nii väikeettevõtete kohanemisele muutuvas keskkonnas kui ka uute ettevõtete tekkeks atraktiivse keskkonna loomisele. 2023. aastal nähakse lisaks targa linna innovatsiooniprojektide läbiviimisele ette ka vahendid NATO innovatsioonikiirendi käivitamiseks. NATO võttis 2021. aasta juunis vastu otsuse luua alliansiülene innovatsioonikiirendite võrgustik DIANA, mille peamine keskus Eestis rajatakse Tallinnasse Tehnopoli äri- ja teaduslinnakusse. Tallinna linna toetus on mõeldud kiirendiprogrammis osalevatele meeskondadele moodsa töökeskkonna tagamiseks.

Jätkub ka Tallinna innovatsioonifondi rahastamine, kus järgmisel aastal suunatakse põhitähelepanu roheinnovatsioonile. Sarnaselt tänavusega on 2023. aastal fondi mahuks kavandatud 100 000 eurot. Ringmajanduse valdkonnas jätkub sel aastal alanud jäätmete liigiti sorteerimise projekt lasteaedades ja koolides. Jätkatakse suurjäätmete tasuta vastuvõtmise kampaaniatega.

Linnavalitsus saatis volikogule 2023. aasta linnaeelarve eelnõu kogumahuga 1,14 miljardit eurot, mis on 66,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti enam kui 2022. aasta täpsustatud eelarves. Tegevuskuludeks on Tallinna linna 2023. aasta eelarves kavandatud 902,1 miljonit eurot, mis on 8,8 protsenti enam kui 2022. aasta täpsustatud eelarves. Investeeringuteks on 2023. aastal eelnõu järgi ette nähtud 217,6 miljonit eurot, mis on võrreldes 2022. aasta täpsustatud eelarvega 4,7 protsenti vähem.