Putini sõda Ukrainas on pannud õitsema mitme riigi majanduse

Gruusia pealinn Thbilisi Foto: MehmetO/Shutterstock

Putini sõda Ukrainas on pannud liikuma migrantide massid ja koos nendega võtnud kaasa ka arvestatava summa raha, mis paisutab sihtriikide majandust.

Samal ajal kui paljud riigid kannatavad Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, lõikavad mõned valitud riigid kasu Vene migrantide sissevoolust ja nendega kaasnevast rikkusest.

Gruusia, endine Nõukogude Liidu vabariik Venemaa lõunapiiril, on üks paljudest Kaukaasia ja seda ümbritsevatest riikidest, sealhulgas Armeeniast ja Türgist, mille majandus on ebastabiilsetes tingimustes õitsele löönud.

Statistika järgi on sel aastal Gruusiasse emigreerunud vähemalt 112 000 venelast. Peaaegu 43 000 inimest saabus esimese lainega kohe pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril, teine ​​laine, mille arvu on raskem määrata, tuli pärast mobilisatsiooni septembris.

Venemaalt väljarändajatest peaaegu veerand ehk 23,4 protsenti on läinud Gruusiasse, selgus uurimisrühma Ponars Eurasia veebiküsitlusest, milles osales üle 2000 Vene migrandi. Türki on läinud veidi enam ehk 24,9 protsenti, Armeeniasse 15,1 ja nimetamata «muudesse» riikidesse 19 protsenti Vene migrantidest.

Sisserändel on olnud suur mõju Gruusia majandusele ja kohalikule valuutale larile, mis on sel aastal USA dollari suhtes tõusnud 15 protsenti ja kaupleb kolme aasta kõrgeimal tasemel.

Majandus kasvab 10 protsenti

Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib, et Gruusia majandus kasvab sel aastal 10 protsenti. Seda on enam kui kolm korda rohkem võrreldes nende aprillikuise prognoosiga, mil majanduskasvuks pakuti vaid kolm protsenti.

Rahvusvaheline Valuutafond näeb sõjast tingitud sisserändes ja raha sissevoolu hüppelises kasvus ka Türgi ja Armeenia tänavuse majanduskasvu põhjuseid. Türgi majandus kasvab tänavu viis protsenti ja Armeenia oma 11 protsenti tänu «välistulu, kapitali ja tööjõu suurele sissevoolule riiki».

Ainuüksi oktoobris moodustas Gruusia väliskapitali sissevoolust Venemaa osa 59,6 protsenti. Kasv võrreldes möödunud aastaga on 725 protsenti.

Gruusia keskpanga andmetel kandsid venelased veebruarist oktoobrini Gruusia kontodele 1,412 miljardit dollarit – rohkem kui neli korda rohkem kui 2021. aasta samal perioodil üle kantud 314 miljonit dollarit.

Septembriks olid venelased avanud Gruusias üle 45 000 pangakonto, kahekordistades senist venelaste pangakontode arvu Gruusias.

«Majanduslikult aktiivsed» sisserändajad

Sarnaselt Armeenia ja Türgiga on Gruusia seisnud vastu Lääne sanktsioonide jõustamisele paariariigi suhtes, jättes venelased ja nende raha vabalt üle piiri liikuma.

Türgi omalt poolt on andnud sel aastal elamisloa 118 626 venelasele, samas kui viiendik 2022. aastal välismaalastele müüdud kinnisvarast on läinud venelastele. Armeenia valitsus oma rändenumbrite ega kinnisvaraostude infot ei esitanud.

Sisserände majanduslik mõju üllatab isegi eksperte.

«Meil on kahekohaline majanduskasvu number, mida keegi ei oodanud,» ütles Gruusia teabevabaduse arendamise instituudi (IDFI) majandus- ja sotsiaalpoliitika juht Mikheil Kukava CNBC-le.

Kindlasti tuleb märkimisväärne osa kasvust ka madalast koroonaaegsest võrdlusbaasist. Kuid Kukava sõnul viitab see ka uute tulijate majandusaktiivsusele. Ja kuigi kümnete tuhandete inimeste sissevool võib tunduda väike – isegi sellise riigi jaoks nagu Gruusia, kus elanikkond on vaid 3,7 miljonit – on see rohkem kui 10 korda suurem kui aastal 2021, mil riiki saabus 10 881 venelast.

«Nad on majanduslikult väga aktiivsed, 42 000 tavalist Venemaa kodanikku poleks Gruusia majandusele sellist mõju avaldanud,» ütles Kukava, viidates esimesele migrantide lainele, milles oli palju jõukaid ja kõrgelt harituid. Teist lainet ajendas lahkuma tõenäolisemalt hirm kui majanduslikud väljavaated.

Uute tulijate kõige vahetum mõju on olnud Gruusia eluasemeturule. TBC panga andmetel tõusid kinnisvarahinnad pealinnas Thbilisis septembris aastaga võrreldes 20 protsenti ja tehingud 30 protsenti. Üürihinnad tõusid aastaga 74 protsenti.

Gruusia riikliku statistikaameti andmetel registreeriti Gruusias selle aasta jaanuaris ja novembris 12 093 uut Venemaa ettevõtet, mis on enam kui 13 korda rohkem kui 2021. aastal.