K, 30.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Veskimägi: võrguühenduste ehituseks Euroopaga vajab Elering mandaati

BNS
Veskimägi: võrguühenduste ehituseks Euroopaga vajab Elering mandaati
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Taavi Veskimägi.
Taavi Veskimägi. Foto: Mihkel Maripuu

Riikliku põhivõrguhalduri Elering juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul tuleb riigil otsustada, kas elektrivõrgu arenduse eesmärgiks seada pelgalt Eesti elektrivajaduse varustuskindluse tagamine taastuvatest allikatest või astuda samm edasi ja tulevikus hakata taastuvelektrit ka eksportima.

Elektri ekspordiks tuleb teha aga senisest teistsuguseid ja palju suuremaid investeeringuid. Seega tuleb Veskimäe sõnul riigil endalt küsida, kas ollakse täna valmis maksma kinni regiooni-üleste võrguühenduste rajamine taastuvelektri ekspordiks Euroopasse, mis tulevikus võimaldab taastuvelektri müügist tulu teenida ja panustada majanduse arengusse.

«Kui me tahame edasi minna ja näha, et majanduse arenguks on vajalik ja võimalik taastuvelektri tootmist Eestis suurendada, siis tuleks selgelt ka selline kohustus elektrituruseadusega põhivõrguettevõtjale anda, et arendada võrku ette. Valitsus peab signaliseerima, et see on ühiskonna poolt aktsepteeritav, et need kulud tuleb meil kõigil läbi võrgutasude suurenemise kinni maksta. Elering oskab elektrivõrke ehitada, aga selline ülesanne tuleb meile siis panna. Leedus ongi nii tehtud,» märkis Veskimägi riigikogule tehtud ettekandes.

Veskimäe sõnul on praegu Eestis kasutatavat võimsust 2350 megavatti, millest taastuvallikatest pärit võimsus on 900 megavatti. See võimaldab toota 2,7 teravatt-tundi elektrit aastas. «Liitumislepingutega on aga juba kaetud tulevikupotentsiaal umbes 2 gigavatti taastuvenergiat, mis oleks suuteline tootma 10–10,5 teravatt-tundi. Oluline on, et need tootmisseadmed ehitataks valmis,» toonitas Veskimägi, lisades, et ülekandeliinide väljaehitamine käib pidevalt.

Elering prognoosib aastaks 2030 Eesti kogutarbimiseks umbes 9–9,5 teravatt-tundi, seega juba see võrguressurss, mis on täna broneeritud tootmisseadmete poolt, on Eleringi juhi hinnangul piisav, et tagada Eesti enda elektritarbimine 2030. aastal 100 protsenti taastuvelektri allikate põhiselt.

Veskimäe väitel on aga lisaks juba sõlmitud taastuvelektri lepingutele veelgi arendajaid, kes alles plaanivad tuule, päikese- või mõne muu taastuvallika projekte, mis tähendab, et elektri pakkumine võiks olla kõvasti suurem, kui koduturu nõudlus. Siinkohal võiks riik tema hinnangul kaaluda Eesti energiapoliitika arengukava põhimõtteid muuta ekspordipõhiseks ja keskenduda selleks vajalikele tegevustele.

«Riigipiiride ülesed ühendused on sel puhul ääretult olulised just Kontinentaal-Euroopa suunas, kus on suured tarbimiskeskused, eelkõige Saksamaal. Saksamaa on esimest korda näidanud selget huvi Ida-Läänemere meretuulealade vastu, et asendada osaliselt seda energiat, mida nad enne kasutasid gaasi näol, selle tuulega, mida nad võiks Ida-Läänemere alal Eestist kuni Saksamaani välja,» tõi Veskimägi näite.

Märksõnad
Tagasi üles