Sikkut: gaasi hinnalagi ei tohi ohustada varustuskindlust (2)

Toimetas Carl-Robert Puhm
Copy
Riina Sikkut
Riina Sikkut Foto: Sander Ilvest

Minister Riina Sikkut (SDE) osaleb täna Euroopa Liidu erakorralisel energeetikaministrite nõukogul, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele liikmesriikide vahelise solidaarsuse suurendamiseks gaasiturul ning taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Lisaks arutatakse gaasi hinnalae kehtestamise ettepanekut.

«Euroopa riigid on teinud väga palju tööd, et kohaneda keerulise olukorraga energiaturgudel ning tagada elektri ja gaasi olemasolu sel talvel. Euroopa Komisjoni ettepanekud, mida täna arutame, on vajalikud eelkõige tuleva aasta varustuskindluse tagamiseks ning hinnatippude leevendamiseks,» rääkis majandus- ja taristuminister Sikkut.

Tänastel läbirääkimistel toetab Eesti komisjoni ettepanekut arendada ajutine LNG-tarnetel põhinev gaasihinna indeks. Praegu on tähtsaimaks indeksiks Hollandi gaasibörs Title Transfer Facility (TTF), mis on ajalooliselt põhinenud torugaasi tarnetel. «Kuna praeguseks on gaasihoidlad täidetud ning Vene päritolu maagaasi asendatakse LNG tarnetega mujalt riikidest, siis peegeldaks uus indeks paremini EL gaasituru olukorda, sealhulgas järjest suurenevaid LNG tarneid,» selgitas Sikkut.

Komisjoni eelnõu sisaldab ka kohustuslike solidaarsusmeetmete kehtestamist, mis tähendab, et gaasi hädaolukorra puhul tuleks liikmesriigil võimalusel naabri kaitstud tarbijatega gaasi jagada. Eestil on vajalikud solidaarsuslepingud Läti ja Soomega sõlmitud juba selle aasta algusest.

Eesti toetab samuti EL üleste gaasiostu ühishangete korraldamist. Gaasi ostmine oleks liikmesriikidele vabatahtlik juhul, kui riigil on varu, mis katab 15 protsenti aastasest tarbimisest. Lisaks peame oluliseks luua LNG terminalide ja gaasihoidlate broneeritud võimsuse järelturul müümiseks läbipaistev ja tõhusalt toimiv ajutine platvorm.

«Gaasi tarnekindluse suurendamine on siiski ainult üks osa võrrandist. Selle kõrval on väga oluline pühenduda jõulisemalt taastuvenergeetika arendamisele, sest vaid nii saame vähendada sõltuvust keskkonda saastavatest fossiilkütustest ning kolmandatest riikidest,» rõhutas Sikkut.

Taastuvenergiale ülemineku kiirendamise ettepanekud hõlmavad tootmisjaamade rajamise loamenetluste kiirendamist ning et riikliku huvi korral saaks neid seada ülekaaluka avaliku huviga objektideks. See võimaldaks planeerimis- ja loamenetluse käigus seada nende ehitamise ja seotud võrguinfrastruktuuri arendamise esikohale, juhul kui tagatakse ka liigikaitse. «Need sammud toetavad Eesti ambitsioonikaid taastuvenergia eesmärke, et 2030. aastaks toodame sama palju taastuvelektrit kui tarbime ning vähemalt 65 protsenti kogu meie energiatarbimisest peab olema roheline,» lisas Sikkut.

Lisaks tuli Euroopa Komisjon teisipäeval välja ettepanekuga luua ajutine gaasi hinnalae mehhanism. See käivituks juhul, kui gaasi börsihind ületab kahe nädala vältel 275 eurot megavatt-tunni kohta ning börsi hinnavahe võrreldes veeldatud maagaasi (LNG) maailmaturu hinnaga on kümne päeva vältel rohkem kui 58 eurot. Sellisel juhul külmutataks ajutiselt tulevikutehingute hind ning liikmesriigid peaksid kasutusele võtma ajutised meetmed elektri- ja gaasitarbimise vähendamiseks.

Sikkuti sõnul on enne otsuse langetamist tarvis sellise mehhanismi mõjusid põhjalikult analüüsida. «Oluline on veenduda, et selle kasutamisega ei seataks hoopis ohtu varustuskindlust, ei tõkestata EL-sisest gaasikaubandust ning see ei viiks gaasitarbimise märkimisväärse kasvuni,» sõnas ta.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles