Eesti saab euroliidult küberkaitseks 28,6 miljonit

Kui keegi on nõus laskma end rünnata, et kaitset tugevdada, võib end ITL-ile üles anda. Foto: Sander Ilvest/Postimees

Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti rakenduskava aastatel 2021–2027 Siseturvalisuse fondist (ISF) toetuse saamiseks; Eesti saab sel perioodil eesmärkide täimiseks ligi 28,6 miljonit eurot, millele riik lisab kaasfinantseeringuna 8,8 miljonit eurot.

Fondi vahendeid kasutatakse aastatel 2021–2027 küberkuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise, terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse, uimastikaubanduse, finantsuurimise, korruptsiooni, kuritegeliku vara avastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse, laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise vastu võitlemiseks. Aga ka kohtuekspertiisi suutlikkuse, kriisiennetuse, hädaolukorraks valmisoleku ja kriisiaegse vastupidavuse tõstmiseks, teatas siseministeerium.

Siseminister Lauri Läänemets ütles Euroopa Komisjoni otsust kommenteerides, et ISFi rahastusega projektid on Eesti siseturvalisuse valdkonnale äärmiselt olulised. «Uuel perioodil on tähtsal kohal sisejulgeoleku valdkonna teabevahetuse suurendamine nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt, sealhulgas IKT-arendustesse investeerimine, et meie siseturvalisuse tagajad oleksid uutest, üha enam kübermaailma liikuvatest kurjategijatest, jätkuvalt sammu ees,» märkis minister.

Läänemetsa sõnul areneb IT-valdkond tohutu kiirusega ja Eesti ei saa hetkekski lubada uuendustest kõrvalejäämist. «IKT-arendused on aga äärmiselt ressursimahukad, mistõttu on nende rahastamisel oluline roll ISFi toetusel. Tänu Euroopa Liidu toetusele saame tõhusamalt kaitsta oma riiklikke infosüsteeme ja kõrgelt digitaliseerinud majandust, aga ka kõiki Eesti elanikke, kes iga päev veebiruumis toimetavad,» lisas ta.

Eesti rakenduskava põhineb eelkõige «Siseturvalisuse arengukaval 2020–2030» (STAK), mille koostamisse olid kaasatud paljud huvigrupid ja pädevad asutused.