Poliitikute ootus tõuksioperaatoritele: pange valesti parkijad vastutama!

Ajal, mil riigikogus arutati parkimisprobleemi, olid elektritõuksid mattunud lume alla. Foto: Kristjan Teedema

Parimad võimalused elektriliste tõukerataste parkimisprobleemi lahendamiseks on kergliikureid rentivatel ettevõtetel, leiti täna riigikogu majanduskomisjoni istungil.

Parlamendi majanduskomisjon arutas täna kollektiivset pöördumist «Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega reguleerimist!», mille toetuseks andis allkirja üle 1000 inimese.

Pöördumise ühe autori Ülo Michelsoni sõnul ajendas teda rahvaalgatust tegema mure liiklusturvalisuse pärast. «Elektrilised tõukerattad vedelevad kõikjal, neist mööda laveerimine on ohtlik. Mul tekkis küsimus, et kes selle probleemiga peaks tegelema,» kõneles Michelson komisjoni ees.

Kodanikuaktivisti teatel soovitasid nii politsei- ja piirivalveamet (PPA) kui ka kohalik omavalitsus tal halvasti pargitud tõuksid lihtsalt ise teelt eemale tõsta.

Michelsoni sõnutsi on tema pere kogemus aga näidanud, et väljapakutud lahendused ei toimi. «Alustasime tõesti sellest, et tõstsime jalus olevad tõukerattad lihtsalt kõrvale. Seejärel kasutasime teenusepakkujate võimalust teavitada neid valesti pargitud kergliikuritest. Kiiresti aga selgus, et sel pole tulemust, sest see tegutsemisviis on mõeldud paari-kolme apsaka puhul. Aga mismoodi peaks see välja nägema siis, kui valesti või hoolimatult pargitud kergliikureid on kümneid või kümneid?» küsis pöördumise autor, lisades, et tal õnnestus suvel paari päevaga oma tavapärasel teekonnal tuvastada üle 40 valesti pargitud kergliikuri.

Michelsoni hinnangul on halva olukorra tekitanud liiklusseadus, mis lubab kergliikuritel ja jalgratastel kõnniteel parkida igat moodi, eeldusel, et jalakäijale on vabaks jäetud 1,5 meetrit. Jalgteel, jalgrattarajal ning jalgratta- ja jalgteel puuduvad aga parkimisnormid sootuks, kurtis pöörduja.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nõuniku Hindrek Allvee sõnul töötab ministeerium uue seaduseelnõu kallal, mis keskendub lisaks kergliikurite parkimisprobleemile ka nende piirkiiruse ning joobes juhtimisega seotud küsimustele.

Piirkiiruse reguleerimiseks on eelnõu kavandis antud ohjad kohalikule omavalitsusele, kes saab hakata renditõukside kiirust piirkonniti ja ajaliselt piirama, tutvustas Allvee.

Parkimise kohta möönis MKMi esindaja, et kehtivas liiklusseaduses pole tõesti kergliikurite parkimine selgelt reguleeritud. «Eelnõu eesmärk ongi muuta reeglid konkreetsemaks. Reguleerime seal ka parkimisviisi. Näiteks ütleme ära, et jalgratta- ja jalgteel tuleb parkida nii, et kergliikuri pikitelg oleks rööpne asjaomase tee äärega ning mitte kaugemal kui 0,2 meetrit teeservast. Samuti jääb kehtima jalakäijale 1,5 meetri läbipääsunõue.»

Kuigi ka kehitavas liiklusseaduses on keelatud kergliikuri või jalgrattaga joobes olekus sõita, soovitakse uue eelnõuga lisada ka maksimaalse alkoholisisalduse piirmäära punkt. «Vahe on selles, et joobeseisundi jaoks peab politsei praegu väliselt tuvastama häiringu või muutuse kehalistes ja psüühilistes reaktsioonides ja funktsioonides. Piirmäära lisamine aitab kergemini joobe rikkumist tuvastada,» selgitas Allvee.

Eelnõu kavandis on piirmääraks seatud 0,5 promilli. Võrdlusena: autojuhtidele kehtib Eestis 0,2-promilline piir.

Kuidas kontrollida?

Pöördumise esitajad väljendasid aga muret, et kui joovet kontrollib politsei, siis parkimisjärelvalvet ei hakka teostama ilmselt mitte keegi. Nii PPA esindaja Sirle Loigu kui Tallinna linna esindaja Tanel Kiik (Keskerakond) kinnistasid istungil samuti, et politsei ega munitsipaalpolitsei ressursi kulutamine tõukside parkimise kontrollimisele ei oleks mõistlik, mistõttu võiksid murega tegeleda tõuksioperaatorid läbi enda tehnoloogiliste lahenduste.

Samuti raskendaks järelvalveorganite tegevust asjaolu, et nemad saaksid rikkujat tuvastada vaid siis, kui nad tabatakse n-ö otse teolt. Rahvaalgatuse tegijate sõnul tulekski seetõttu valesti pargitud tõukside eest trahvida vara omanikke ehk tõuksioperaatoreid. 

Komisjonis olnud ettevõtete esindajad Henri Arras (Bolt) ja Jaan Kekišev (Tuul) leidsid samas, et trahvi tuleks teha ikkagi reegleid rikkunud kasutajale ning trahvisumma kollektiivne jagamine ei ole põhjendatud ega täida eesmärki.

Majanduskomisjoni esimehe Kristen Micahel (Reformierakond) pakkus välja, et operaatorid võiksid valesti parkijatele määrata sõidu lõpus valesti parkimise lihtsalt lisatasu, mis motiveeriks kasutajaid oma käitumist parandama.

Operaatorite sõnul on aga selle ettepaneku rakendamine keeruline, kuna nad ei tea sõidu lõppedes ka ise, kas tõuks on valesti pargitud või mitte. Kuigi Bolti tõukerataste kasutajatel on pilditegemise kohustus, töötab see Arrase sõnul täna umbes 80-protsendilise täpsusega ega anna ettevõttele täit kindlust rikkumise suhtes.

Kui trahve hakatakse tegema kaasliiklejate hilisemate kaebuste peale või kontrollreidide käigus, pole ettevõtjate sõnul jällegi kindel, et just viimane kasutaja tõuksi valesti parkis. Tuule tegevjuhi Kekiševi sõnul on tõuksi väga lihtne ka möödakäijal liigutada, mistõttu võivad kergliikuritesse halvasti suhtuvad inimesed neid ise teele tõstma hakata. Kui operaatoreid aga seetõttu massiliselt trahve saavad, võivad teenusepakkujad sootuks pillid kotti panna, hindas Eesti suuruselt teise tõuksioperaatori juht.