Sisuturundus
Kuidas väärtustavad Eesti ettevõtted elurikkust?
23. november 2022, 11:31
Väga paljud Eesti ettevõtted räägivad oma kasvuhoonegaaside jalajäljest, koguvad vihmavett ning kasutavad taastuvat elektrienergiat. Aga millist tähelepanu pööratakse elurikkusele ehk bioloogilisele mitmekesisusele?
Tallinna Kaubamaja Grupp ASi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl tõdeb, et elurikkus on oluline aspekt ettevõtte keskkonnamõjude hindamisel, kuid elurikkuse mõõtmine ja hindamine on keeruline ning veel standardiseerimata protsess. „Meie alustasime sellega, et palusime ekspertidel endale rääkida elurikkuse seisust Eestis ja maailmas. Esimene samm oli seega probleemist arusaamine ning enda rolli mõtestamine suuremas pildis. Mõistame, et looduskeskkond on kõige alus ning elurikkuse hoidmine on võrdväärse kaaluga süsinikuneutraalsuse saavutamisega.”
Ta lisab, et grupil on jätkusuutliku arengu strateegia, mille üks mõõdikutest on elurikkus. Lisaks on astutud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks veel samme: toetatakse loodushoidvaid Eesti väiketootjaid, kasutatakse grupile kuuluvatel pindadel 100% taastuvatest allikatest pärit elektrit, rajatakse päikeseparke ja iga-aastaselt mõõdetakse ning vähendatakse otsest süsinikujalajälge. Toiduraiskamise vähendamiseks teeb Selver koostööd Toidupanga ja loomakasvatustega ning panustab kogukondlike toidukappide täitmisse.
„Hetkel käivad meil läbirääkimised Eestimaa Looduse Fondiga, et luua pikemaajalisem koostööprojekt, et positiivne mõju oleks laiaulatuslik ning kestev. Liitusime ka Rohetiigri kestlike ettevõtete esindusorganisatsiooniga, mis pakub platvormi ning võimalust suhelda teiste sarnaste väärtushinnangutega ettevõtetega,” räägib Pihl. „Elurikkus on jätkusuutlikkuse üks tahkudest ning meile on oluline, et ka meie partnerid oleksid vastutustundlikud. Kaubamaja e-poes piloteerime klientidele mõeldud märgist, mille kaudu saame võimendada tootjapoolset sõnumit nende keskkonnaalaste tegevuste kohta.”
Ülemiste keskus kaasab nii külastajaid kui ka töötajaid
Keskkonnamõju vähendamine on Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse strateegia üks viiest fookusteemast. Suure kaubanduskinnisvara objektina on Ülemiste keskkonnamõju kindlasti suures osas seotud energeetika, transpordi ja jäätmemajandusega. Samas vaadatakse keskkonnahoidu kui tervikut ja antakse endale aru, et selles on suur osa elurikkusel laiemalt.
Ülemiste keskus on toetanud Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku metsandusega seotud tegevusi alates 2018. aastast. „Meie üks põhiväärtus on väärtustada ja hoida Eesti keskkonda ning loodust. Aastate jooksul on sellest koostööst sündinud paljud tegevused ja materjalid, näiteks valmis koduleht www.metsaomanikule.ee, kust leiab muuhulgas infot erinevate majandamisvõtete kohta, praktilisi nõuandeid metsatööde planeerimiseks ning ülevaate metsa eri loodusväärtustest,” räägib Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm.
2021. aasta kevadel korraldas Eestimaa Looduse Fond koos Ülemiste keskusega püsimetsanduse tutvustamiseks metsateemalise veebiseminari „Kes hoiab tulevikus metsa püsti?”, valminud on püsimetsandust tutvustavad videoklipid ning käsiraamat. Püsimetsandus ei ole veel Eestis väga levinud, küll aga rakendatakse seda edukalt meie naabrite juures, näiteks Soomes ja ka Lätis. Selle meetodi puhul raiutakse metsa valikraietega lühikeste ajavahemike tagant – metsast eemaldatakse pidevalt puistus allajäävaid puid, tekitatakse häile ning soodustatakse nõnda looduslikku järelkasvu.
Ülemiste keskus peab oma ülesandeks ka külastajate keskkonnateadlikkuse kasvatamist. Liigirikkuse temaatikale tähelepanu juhtimiseks saab Ülemiste keskuse aatriumis tutvuda Hiiumaa põlismetsast pärit massiivse haavanotiga. 800-kilogrammise ja ligi kolme meetri kõrguse noti leidis Eestimaa Looduse Fond ühelt laoplatsilt põletamisse suunatud puidu virnadest. „Põlismetsast pärinev puu oli küll maha raiutud, ent see ei leidnud kasutust, sest inimesekesksest vaateviklist polnud seda kellelegi vaja. Metsas leiduvad elusad kui ka surnud puud on aga koduks tuhandetele liikidele,” tutvustab Nõmm. „Lisaks on meil kuni veebruari alguseni avatud fotonäitus „Karul kõned kavalad” ehk „Lācis - mūsu kaimiņš”, mille avas MTÜ Aasta loom koostöös Läti loodusmuuseumi, Looduskalendri ja ettevõttega Karu Katus. Näitusel avaneb võimalus teada saada, milline näeb välja karu pesa, miks karu puudelatvu murrab ning kui võimsad triibud jätavad puukoorele karu küünised."
Samuti kaasatakse Ülemiste keskuse töötajaid, üheks näiteks on suvepäevade traditsioon aastast 2004, mis viimastel aastatel on saanud täienduse talgute näol. Viimati korraldati talgud Keila puisniidul – aidati korrastada kiviaedu, eemaldada võsa ning vikatiga niita ja kaarutada heina. „Meie jaoks on oluline, et talgutel tehtud töödel oleks loodusele positiivne mõju ja päeva käigus saaksid osalejad loodust paremini tundma õppida,” lisab Nõmm.
Alexela loobus niitmisest ja avas putukate drive-in-i
Kodumaine energiakontsern Alexela panustab samuti oma äri- ja arendustegevustes järjekindlalt tegevuse negatiivse mõju vähendamisse. „2020. aastal esmakordselt läbi viidud süsinikujälje mõõtmise tulemused näitasid meile kätte kõike pakilisemad CO2-jälje vähendamise kohad, mille põhjal oskasime paremini suunata oma fookust ja võtsime ette mitmed keskkonnamõju vähendavad tegevused. Oleme sätestanud fookusteemad, mille raames oma tegevust suurima hoolega jälgime, ja kaasame üksteist, mille abil mõjutame enim kaheksat ÜRO kestliku arengu eesmärki. Meie fookusteemadeks on keskkonda säästvate tankimislahenduste arendamine, ringmajanduse arendamine, energiajulgeolekusse panustamine, kogukondade toetamine ning kultuuri, spordi ja heategevuse toetamine,“ räägib kommunikatsioonijuht Marit Liik.
Sel kevadel alustas Alexela 5-aastase pilootprojekti 20. teenindusjaamas üle Eesti, et kaardistada jaamadega kaasnevate haljasalade potentsiaal. See tähendab, et lumest lumeni Alexelale kuuluvate tanklate ümbruseid enam ei niideta või niidetakse elurikkust soodustaval moel, nõnda nagu liigirohkeid pärandniite, andes sellega jõudu liigirikkusele. 20 tankla peale on elurikkuse jaoks pinda kokku ligi 40 000 ruutmeetrit. Projekti pikem eesmärk on leevendada ettevõtte ökoloogilist jalajälge ja panustada üldisesse ökosüsteemi toimimisse.
Sammud elurikkuse poole
Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm sõnab, et looduse kriitiline seisund on üks valdkond, mida teadus juba viimased paar aastakümmet äärmiselt pakiliseks probleemiks peab, kuid mida poliitikas ja ühiskonnas piisava tõsidusega käsitletakse väga vaevaliselt. „Rohepöördealane süsinikusidumise teema on ettevõtjate hulgas omajagu kandepinda saanud, kuid et olla tulevikuvajadustega kursis, tuleb tõsiselt suhtuda ka elurikkuse ja looduse säilimisse,” ütleb ta.
Aga kuidas saavad ettevõtted kaasa aidata sellele, et teadmisest, kuidas elurikkust tuleb hoida ja igasse otsusesse põimida, saaks tegevus? Aveliina Helm soovitab ette võtta mõned sammud.
Pea elurikkust tähtsaks ja sea see üheks ettevõtte jätkusuutlikkuse mõõdikuks. Sea loodushoid üheks ettevõtte väärtuseks. Koosta organisatsiooni elurikkuse ja looduse hüvede säilitamise tegevuskava koos eesmärkide ja mõõdetavate indikaatoritega. Integreeri Eesti looduslikku taimestikku haljastusse, organiseeri elupaikade taastamist, otsi võimalusi suunata tegevusi oma ümbruses ja omavalitsuses jne. Kõige lihtsam on alustada oma ettevõttele kuuluvatest kruntidest, kus tasub hoolega ringi vaadata, milliseid loodussõbralikke samme saaks astuda.
Leia võimalus toetada alarahastatud looduskaitsealgatusi, sh pärandniitude hooldamist ja taastamist, märgalade taastamist ja kaitset, põliste metsaelupaikade ja metsa vääriselupaikade (VEPide) säilimist, näiteks stipendiumide, otsetoetuste, projektirahastuste, lepingute kaudu. Tutvusta neid loodusalasid ka oma partneritele ja klientidele, jälgi alade muutumist, elurikkuse kujunemist-paranemist, ökosüsteemi toimimist.
Tee koostööd ülikoolide ekspertide ja keskkonnaorganisatsioonidega, astu ühiseid samme looduse toetamiseks ning toeta nende elurikkuse taastamisele ja säilimisele keskendatud tegevust.
Aita „normaliseerida“ igaühe suhet elurikkuse ja loodusega. Loo ja too loodust oma kruntidele, väärtusta "metsikust". Kasuta visuaale, mis on seotud Eesti loodusväärtustega, sh vähetuntud loodusega nagu niiduelustik, väike metsaelustik. Kasuta sõnu, mis aitavad tuua loodust lähemale.
Oota ka partneritelt elurikkuse- ja kliimasõbralikke lahendusi. Tea tarneahelaid, ole teadlik peidetud keskkonnamõjust, tootmise elurikkuse jäljest ja „eksporditud“ keskkonnakahjust.
Keskkonnaministeerium on alustanud keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) koostamist sihiga luua valdkondade ühtne arengukava ning töötada välja selleks vajalikud meetmed ja tegevused. KEVADe üks alaeesmärke on, et Eesti loodus on hoitud ja elurikas ning majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.