Kurjategijad jahivad ohvreid juba töökuulutuste kaudu

PM Majandus
Copy
Kätlin Kukk.
Kätlin Kukk. Foto: Pm/kuvatõmmis

Järjest aktiivsemalt on petturid võtnud sihikule inimesed, kes otsivad lisatööd või tööd, mida saab teha endale sobival ajal ning kohas, et rakendada neid oma kuritegelikus võrgustikus.

Tööpakkumiste pettused võivad tööpakkumise asemel tipneda identiteedivarguse või isegi rahapesuskeemidesse kaasamisega, ütles SEB Turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk.

Kuna enamikul juhtudel järgivad petturid sarnaseid mustreid, siis koostas SEB pärisjuhtumite põhjal näite, kuidas kurjategijad töötavad.

Rahahäda ajab tööd otsima

Pireti palk pole piisav, et hinnatõusuga toime tulla, mistõttu otsustas ta otsida endale päevatöö kõrvale lisatöö. Ta külastas erinevaid töökuulutusi vahendavaid veebilehti ja leidis pakkumise, mis tundus talle sobivat. Peamiseks argumendiks oli tema jaoks see, et tööd sai teha endale sobival aja ja kodust.

Piret võttis tööpakkujaga ühendust ning edasine suhtlus toimus põhiliselt rakenduses WhatsApp. E-kirjaga saadeti tutvumiseks tööleping ja seal oli ametinimetus tehingute töötlemise operaator, mis hõlmas endas maksete vahendamist läbi oma isikliku konto. See tähendas, et Pireti kontol hakkavad toimuma laekumised ning tema peab teatud summad järgmisele kontole edasi kandma. Info, kuhu ja mis summades vajalikke kanded teha tuleb, saab ta tööandja kontaktisikult.

Töölepingu allkirjastamine internetipanga koodidega

Lepiti kokku, et Piret allkirjastab töölepingu ühes e-keskkonnas. Eelnevalt uuriti ka seda, mis pangas on Pireti konto, et selle põhjal saata link allkirjastamise keskkonda sisenemiseks. Lingile vajutades avanes justkui internetipanka sisselogimise aken. Piret sisestas oma internetipanga tunnuse ja vajalikud kinnituskoodid, arvates, et selle toiminguga kinnitab ta töölepingu. Ei läinud pikalt, kui Piret märkas, et tema pangakontol on toimumas toimingud, mis pole tema algatatud.

Nüüd võttis Piret ühendust pangaga, et täpsemalt uurida, millega tegu. Selgus, et naine oli väidetavalt töölepingu allkirjastamisega andnud petturitele ligipääsu oma internetipanka ning nemad toimetasid seal juba omasoodu edasi.

Olukorda täpsemalt analüüsides selgus, et tegemist oli pettuste jadaga, mille vältel on Piret andnud petturitele ligipääsu oma internetipanka ning nõusoleku võimalikus rahapesuskeemis osalemiseks, kuhu teda õnneks veel aktiivselt ei jõutud kaasata.

Hakkas vahendama võõraid makseid

Pettuse eesmärgiks oli vahendada makseid läbi Pireti isikliku konto. Tema kontole pidi kantama raha, mille päritolust ei olnud tal mingit aimu, rääkimata sellest, kellele summad edasi pidid liikuma. Väga tihti on kõnealused summad saadud teiste inimeste petmise tulemusel ja ohvri kontot kasutatakse ühe lülina võimalikus pettuste või rahapesuskeemide ahelas.

«Selliseid kandeid vahendades räägime kindlasti rahast, mis on ebaseaduslikku päritolu ja mida kurjategijad üritavad ohvri konto kaudu varjata,» rõhutas Kukk. «Selliste summade ja tundmatu päritoluga raha vahendamine või vahendamisele kaasaaitamine võib lõppeda kuriteo sooritamisega.»

Antud juhtum lõppes õnnelikult. Piret ei olnud jõudnud veel väidetavat tööd tegema hakata ja pank sai kiiresti piirata internetipanga edasise väärkasutuse.

Kuidas ennast võltstööpakkumiste eest kaitsta?

Valvsaks peaks tegema see, kui pakkumine on liiga hea, et olla tõsi. Näiteks töötasu on positsiooni arvestades ebatavaliselt kõrge.

«Võtke aega, et analüüsida kanalit, kuhu tööpakkumine on postitatud ning uurida ettevõtte tausta, kes tööd pakub. Näiteks otsige üles ettevõtte kontaktid, et täpsustada, kas nad värbavad praegu töötajaid pakutud positsioonile. Eriti tähelepanelik tuleks olla eraisikute tehtavate tööpakkumistega,» soovitas Kukk. «Kui kahtlustate, et olete sattunud petturite lõksu ja edastanud neile oma andmed, pöörduge politseisse ja samuti teavitage sellest viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga ühendust võtta, seda tõenäolisem on kiiresti sulgeda edasist kuritarvitust võimaldavad teekonnad.»

Neli soovitust pettusest hoidumiseks

Ärge kiirustage linkidele klõpsamisega, failide allalaadimisega ega oma isiklikest dokumentidest koopiate edastamisega.

Ohumärk on see, kui kandidaadiga ei toimu intervjuud ega sõlmita töö tegemiseks kirjalikku kokkulepet.

Ilmselge märk pettusest on see, kui töökohustuseks on oma isiklikul kontol tundmatu päritoluga maksete vahendamine.

Kui te pole saanud piisavat kinnitust ettevõtte usaldusväärsusest, siis ei tohiks tööpakkujale edastada oma pangaandmeid.

Allikas: SEB

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles