Kiipe kasutatakse peaaegu kõikjal, nendeta ei tööta tänapäeval ei pesumasinad, nõuepesumasinad, arvutitest ning nutitelefonidest rääkimata. Euroopa tööstus vajab kiipe, kuid neid toodetakse valdavalt vaid kahes Aasia väikeriigis. Kiibitootmises on juhtpositsioonil Taiwan, kus toodeti 60 protsenti kiipidest. Taiwanis asub ka maailma suurim kiibitootja TSMC. Ligi 20 protsenti kiibitoodangust annab Lõuna-Korea.
2020. aastal toodeti maailmas triljon kiipi ehk 130 kiipi iga elaniku kohta.
Kiibitootmist mõjutasid nii tarneahelakatkestused kui koroona.
Ansipi sõnul võib kiibitootmine saada ka ootamatuid tagasilööke. Näiteks oli Taiwanil põud, mis lõi kiibitootmist. Ühe kiibi tootmiseks kulub 32 liitrit puhast vett. Pole vett, pole kiipe.
Kiibid lähevad aina väiksemaks. Maailm liikus 7 nanomeetriselt kiibilt 5-sele.
«See tundub üliväike muutus, kuid kulutab 30 protsenti vähem energiat,» ütles Ansip.
Euroopa kiibitootmine on ajast nii maha jäänud, et kui mujal töötatakse juba 3-nanomeetrise kiibi kallal, siis Euroopas 22 nanomeetrist väiksemaid kiipe ei valmistata.
Euroopa Komisjon pakkus välja, et Euroopa kiibitootmist võiks toetada 43 miljardi euroga. USA riiklik plaan näeb ette sellest suuremat toetust ning Lõuna-Koreast ei maksa rääkidagi. Hiina tahab saada kiibitootmises 70% ulatuses sõltumatuks.
43 miljardit võib tunduda suur summa, kuid kiibitootmine on kapitalimahukas. Uue kiibi väljatöötamine maksab umbes miljard eurot, tootmine 20 miljardit eurot ja kaasnevad tegevused veel viis miljardit eurot.
Saksamaa saavutas hiiglasliku võidu, kuna Intel rajab Magdeburgi 68 miljardi eurose kiibitehase. Et see rajataks, maksab Saksamaa 6,8 miljardi suurust toetust.