K, 8.02.2023

Eesti kodud aitab talvel soojaks kütta Vene gaas

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Eesti kodud aitab talvel soojaks kütta Vene gaas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tuleval aastal võib gaasipliidil süüa teha, kartmata, et see kuidagi Vene sõjamasinat rahastaks.
Tuleval aastal võib gaasipliidil süüa teha, kartmata, et see kuidagi Vene sõjamasinat rahastaks. Foto: INA FASSBENDER/Scanpix

Ukraina sõja puhkemise järel on Balti-Soome gaasivõrku imporditud sellises koguses Vene torugaasi, mis ületab Eesti aasta tarbimise enam kui kaks ja pool korda. Kui põlatud kaupa poleks aga soetatud, võiksid toad talvel külmaks jääda.

Oktoobri keskpaik. Nii peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) kui ka majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) hõikavad välja, et Eestile jagub eelolevaks talveks piisavalt maagaasi. Sõnumi eesmärk on rahustada Paldiski asemel hoopis Soome seilava LNG-terminali pärast ärevaks muutunud inimesi. Laest ministrid seda järeldust ei võta. Tuginetakse Eleringi ette söödetud paberile, mille alusel on Baltimaadele ja Soomele gaasi tarneallikaid aastaks 66,6 teravatt-tunni jagu. Tarbimise reale on regiooni süsteemihaldurite ühise mõttetöö tulemusena kirjutatud 49,5 teravatt-tundi.

Kallas vaatab arvudele otsa ja kinnitab riigikogus, et Eestil varustuskindlusega enam tõsist muret ei ole. «Isegi kui Balticconnector (Eesti-Soome gaasitoru – C-R. P.) peaks mingil põhjusel olema rünnaku all ja sealt meile gaasi ei saa tulla, siis ikkagi on meil ligipääs 51,6 teravatt-tunnile gaasile,» teatab peaminister enesekindlalt.

Märksõnad
Tagasi üles