Rail Balticu aruandeid arutakse avalikel üritusel

BNS
Copy
Metsaettevõtja Margo Visnu metsamaast võõrandati Rail Baltica trassi koridori tarbeks maad.
Metsaettevõtja Margo Visnu metsamaast võõrandati Rail Baltica trassi koridori tarbeks maad. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Valminud on Raplamaalt Hagudist Rapla ja Pärnu maakonna piirini ning maakonna piirist edasi Tootsini kulgevate Rail Balticu raudteetrassi lõikude ehitusprojektide keskkonnamõju hindamise aruanded, mis lähevad nüüd peale avalikustamist avalikule arutelule.

Hagudist Rapla ja Pärnumaa piirini kulgev raudteelõik on 39 kilomeetri pikkune, see kulgeb Rapla vallas Hagudi-Kodila teest lõuna poole, möödudes Hagudi rabast ja Rapla linnast lääne poolt. Lõigu keskosas kulgeb trassikoridor korduvalt Kehtna ja Rapla valla piiri ületades, teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.

Maakonnapiirist edasi Tootsini ulatuv trassilõik Pärnu maakonna põhjaosas on 16 kilomeetri pikkune ja kulgeb Põhja-Pärnumaa valla territooriumil maakonna piirist lõuna poole. Selle lõunapiiriks on Tootsi alevist ligikaudu 1,8 kilomeetrit kirdesse jääv kokkupuutekoht olemasoleva Tallinna–Lelle–Pärnu raudteega.

Avalikud arutelud uuel aastal

Mõlema raudteelõigu aruandele saab ettepanekuid esitada 29. detsembrini, avalikud arutelud toimuvad 2023. aasta jaanuari alguses.

Rail Balticu kõikide põhitrassilõikude keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt põhiprojekti koostamise käigus, mille mõjude hindamise algatamist taotles RB Rail AS-i kohalik filiaal omal initsiatiivil 2019. aasta alguses.

Esimene, ehk Ülemiste–Kangru lõigu keskkonnamõju hindamise aruanne tunnistati nõuetele vastavaks juuli lõpus. Kogu Rail Balticu Eesti trassiosal koostatakse kokku kaheksa aruannet. Raudtee Eesti territooriumil kulgeva trassi kogupikkus on 213 kilomeetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles