Swedbank prognoosib järgmise aasta majanduskasvuks null protsenti
18. november 2022, 13:47
Eesti suurpankade majandusanalüütikud tõid sel nädalal pangaliidu korraldatud ümarlaual välja, et Eesti lähiaja majanduslangus tuleb tõenäoliselt lauge, kuna seda pehmendab majanduse nominaalne tõus ja tööjõuturule sisenevate Ukraina sõjapõgenike tõttu pidurduv palgasurve.
Swedbank prognoosib selle aasta majanduskasvuks 0,5 protsenti ja tulevaks aastaks null protsenti. Panga peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et tänu kõrgele inflatsioonile on nominaalne hinnatõus aga endiselt tugevas plussis ja see avaldab ettevõtjatele psühholoogiliselt positiivset mõju, mida majanduses ei saa alahinnata.
«Jooksevhindades on majanduskasv prognoosi kohaselt siiski tugev, käesoleval aastal 17 protsenti ja tuleval aastal 6,6 protsenti. Olukorras, kus ettevõtte käive ikkagi kasvab väga kiiresti, kuigi ka palk suureneb väga kiiresti, elame me selle üle. Ettevõtjad ei satu paanikasse. Jah, ka kulude kasv on kiire, sa tunned selle pärast muret, aga palju hullem on, kui sa näed nominaalset langust. See mõjub sinu majanduskäitumisele palju raskemalt,» selgitas analüütik.
Mertsina tõi välja, et just palgasurve on sundinud paljusid ettevõtteid sundinud tegevust koomale tõmbama ja inimesi koondama, samas pankrottide arv on tema sõnul selle aasta esimese kümne kuu lõikes mullusega võrreldes isegi veidi kahanenud.
Raskused on ettevõttepõhised
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor lisas, et sealjuures pole palgasurvest põhjustatud majandusraskused tabanud eriliselt ühtegi kindlat sektorit. «See on puhtalt ettevõttepõhine. Heaks näiteks on töötlev tööstus, kus nõrgad juba täna koondavad inimesi või sulgevad uksi, samas on sektoris tekkinud ettevõtteid, kellel läheb hoopis väga hästi. Nad on leidnud mingi turuniši, kus nad suudavad küsida palju kõrgemat kasumimarginaali ja pakkuda sarnase töö eest kõrgemat palka,» selgitas Nestor.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi välja, et palgasurvet Eestile nii olulise sektori ettevõtetele aitavad paljuski leevendada Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud. «Meil on Euroopa Arengu- ja Koostööorganisatsiooni (OECD) riikidest enim sõjapõgenikke elaniku kohta ning paljud neist on asunud tööle siinses töötlevas tööstuses, leevendades nii tööjõupuudust kui palgasurvet, kuna on valmis töötama väiksema palga eest,» tõdes Uusküla.
Palgakasv on kiire hinnatõusu keskkonnas aga endiselt teema – septembris kerkisid palgad statistikaameti andmetel Eestis 12 protsenti ja inflatsioon 24,1 protsenti, mis on nii protsentuaalselt kui eurodes olnud kiirem kui enamikes euroala riikides.