Euroopa Liit astus tsensuuris sammu kaugemale: anonüümsed domeenid keelatakse

Uue seaduse eesmärk on teha kurjategijate elu raskemaks, aga karmilt tabab see taaskord tavainimesi ja muudab nende elu ohtlikumaks Foto: panorama-images via www.imago-images.de/Scanpix

Eile võttis europarlament vastu seaduse, millega keelatakse anonüümsed domeenid ning kehtestatakse uued reeglid kõikidele domeeniomanikele.

Neljapäeval võttis europarlament suure häälteenamusega (577 poolt, 6 vastu ja 31 erapooletut) vastu internetidomeene puudutava seaduse, millega sisuliselt keelatakse anonüümsed domeenid.

Saksamaa IT-uudiste väljaanne heise.de selgitas, et selle seaduse 28 paragrahv nõuab Euroopa Liidu liikmesriikidelt, et kehtestaks nn top level domain (TLD) veebiaadresside tarbeks nende omanike andmebaas, kus oleks kirjas domeeniomanike täpne ja täielik isiklik info.

Seadusenõuet põhjendatakse sooviga muuta internet kindlamaks ja stabiilsemaks. Kes tulevikus domeeni registreerida tahab, peab andmepangale teatama, mis on domeeni nimi, kes on domeeni omanik (inimese nimi), pluss omaniku meiliaadress ja telefoninumber.

Domeeniomanike registri pidajaid omakorda kohustatab seadus vastama võimude (nt politsei) küsimustele 72 tunni jooksul pärast nõude esitamist.

Uue seadusega pole pääsu ka neil teenusepakkujatel, kelle käest sai näiteks nn privacy- ja proxy ligipääse muretseda, sest ka need tuleks ära registreerida.

Lõpp info lekitamisele?

Kuigi plaan meeldib kindlasti riigivõimu esindajatele, siis toob see kaasa rea probleeme. Näiteks tõi üks europarlamendi saadik kriitikana välja, et selle seadusega muudetaks sisuliselt võimatuks info turvaline lekitamine ning projektid nagu Wikileaks ja sarnased ettevõtmised põhimõtteliselt keelustatakse. Kui nende projektide taga olevad inimesed avalikuks teha, siis läheksid nad vangi ning avalikkus ei saaks teada võimudele lähedaste inimeste korruptiivsete tehingute kohta, sest ainus, keda ähvardaks oht, on andmete avalikustaja.

Pealegi, argumenteeris Heisele antud kommentaaris piraadipartei liige Patrick Breyer, on riiklik identifitseerimiskohustus terves maailmas ainulaadne ning murrab selgelt rahvusvahelisi internetikasutamise põhimõtteid. See ohustab põhimõtteliselt kõiki veebilehtede pidajaid, sest ka legaalsete veebilehtede puhul on teinekord mõttekas anonüümsust hoida, et hoida ära andmevargused, andmelekked, inimese vastu suunatud jälitamine, identiteedivargused, doxximine ja kasvõi surmanimekirjadesse sattumine.

Breyer tõi välja, et näiteks Ukraina sõja alguses pakkusid mitmed anonüümsete domeenide pidajad tasuta teenuseid neile, kes Putini režiimi vastu sõna võtavad – praegune seaduseparagrahv lõpetaks sellise tava ära ja Putini režiim saaks rahulikult vaadata, kes on tema vaenlased. See võib paljude inimeste elu ohtu seada.

Samuti tasub välja tuua, et riikliku domeeniomanike registri pidamise kõrval on võimudel ka teisi vahendeid, kuidas veebilehe pidaja kindlaks teha.