Maksuvõlaga firmade hulk on märgatavalt kasvanud
17. november 2022, 15:51
Portaali Taust.ee avaldatud statistikast selgub, et koroonapandeemia algusest saati on järsult suurenenud maksude maksmisega hätta jäävate ettevõtete hulk ning märke pandeemiaeelsele tasemele langemisest ei ilmne tänaseni.
Maksuvõlglaste hulga märgatava tõusu kõrval on oluliselt vähenenud ka nende ettevõtete määr, kes oma võla maksegraafikuga ajatavad, teatas portaal.
Tänavu septembri seisuga oli maksuvõlg Taust.ee andmetel üleval enam kui 14 500 Eesti ettevõttel, samas kui enne pandeemia algust jäi keskmine maksuvõlglaste hulk 10 000 juurde. Võlglaste hulk hakkas kiirelt tõusma 2020. aasta mais ning kuigi võrreldes tipphetkega on võlgu olevate ettevõtete arv vähenenud, siis on võlglaste hulk nüüdseks stabiliseerunud kriisieelsest tasemest oluliselt kõrgemale.
Taust.ee tegevjuhi Art Andressoni sõnul on võlglaste hulga suurenemine murettekitav, kuid sellest veelgi suuremaks ohumärgiks on ajatatud võlgnevuste suhtarvu järsk kukkumine. «Kui enne kriisi oli kõigist raskustes ettevõtetest maksegraafiku teed läinud 40 protsenti võlglastest, siis tänavu septembris on see hulk vaid 27 protsenti. See näitab selgelt, et rahalised raskused on suured ning isegi maksegraafiku sõlmimine ei paista piisava abivahendina,» selgitas ta.
Septembri seisuga jäävad kõige sagedamini maksudega hätta ehitus-, kaubandus- ja transpordivaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kõige vähem maksuvõlglasi on aga tootmis-, energeetika- ja jäätmekäitlusvaldkondades. Kõige harvem on oma võlgnevusi ajatanud IT, finantsteenuste ja telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted, kõige sagedamini aga toiduainetööstus.
Eelnevat silmas pidades soovitab Andresson juhtidel kiiremas korras enda finantsasjad korda saada, kuna vastasel juhul võib olukord peagi veelgi halvemaks muutuda. «Mida ebakindlam on olukord, seda enam tahetakse äri ajada stabiilsete ja hea ajalooga ettevõtetega. Kui üleval on maksuvõlad või maksehäired, on end kerge leida olukorrast, kus niigi raskustes firma surutakse põlvili lihtsalt seetõttu, et äripartnerid ei julge nendega enam käsi lüüa,» lisas ta.