Põhjala riikidest võivad saada euroala uued «pahad lapsed»

Mihkel Nestor Foto: Jaanus Lensment

Intressimäärade kiire kasvuga saavad pihta enam Põhjala riigid, kus laenusid on rohkem. 

Kui seni on «pahad lapsed» olnud riigivõlaga kimpus olevad Lõuna-Euroopa riigid, siis intressimäärade kiire tõusuga saab enam pihta just Põhjala, kus perede ja ettevõtete laenukoormus on suurem, ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor pangaliidu ümarlaual.

«Majanduse kohanemine intressimäärade kasvuga on kõige olulisem märksõna. See puudutab meid otseselt, kui tööandjad hakkavad intressimäärade tõusu tõttu koondama,» sõnas ta.

Kõik analüütikud arvasid üksmeelselt, et Euroopa Keskpank tõstab intresse veel, sest muud lahendust hinnatõusu aeglustamiseks ja Euroopa konkurentsivõime parandamiseks ei ole. Seega on oodata Euribori edasist kasvu, mis siinsetele laenuvõtjatele tähendab hüppelist laenukulude suurenemist.

«Euroopa Keskpank ei võitle ainult energia hinnatõusuga, vaid sellega, et selle tuules tõstetakse kõiki muid hindu ka,» sõnas Nestor. Lenno Uusküla Luminor Pangast lisas, et Eesti inflatsioon on reeglina tundlikum ja reageerib muutunud oludele kiiresti, seega võime intressitõusude tuules loota hinnatõusu kiiremat taltumist kui suuremad majandused.

Koroonakriisis alguse saanud ja sõja tõttu jätkunud probleemid tarneahelatega ja globaalne geopoliitiline määramatus on koos viinud selleni, et tootmine tuuakse kodule lähemale, Euroopasse. Samas ei ole see ühemõtteline ja kiire protsess.

«Aasias on palju tugevaid tarneahelaid. Kui mingi tootmine sealt ära tuua, eeldab see kogu külgneva ahela ümberehitamist,» sõnas Tõnu Mertsina Swedbankist. «Kui näiteks iPhone tehakse Hiinas, siis selle tootmise ümber on ökosüsteem, kuhu kuuluvad ka muud Aasia riigid. Palju räägitud kiibitootmise täies mahus Euroopasse või USAsse toomine ei ole just selle ökosüsteemi tõttu tehtav.»

Analüütikute hinnangul majandussuhted Venemaaga aja jooksul pigem taastuvad, ent Euroopa energiapoliitika on loodetavasti jäädavalt muutunud. Kristo Aab LHV Pangast tõi välja, et lääneriikide sõnakasutus majandussanktsioonide osas on hakanud muutuma.

«Näiteks USA rahandusminister Janet Yellen viitas äsjases intervjuus üsna otseselt sellele, et kõik sanktsioonid tänasel kujul püsima ei jää. Ka on Euroopas edasiste sanktsioonide kehtestamise ja olemasolevate hoidmise osas vaidlusi,» rääkis ta.

Eesti majanduse osas leidsid analüütikud, et 2023. aastal ootab meid nullkasv, ent kui kriis pikaks ei veni, saab taastumine olema pigem kiire. Uusküla tõi välja, et nii Eesti kui teiste riikide jaoks sõltub tänaste energiahindade olustikus palju ilmast.

«Kui talv on Euroopas ja Aasias pehme, tuleme keerulisest küttehooajast läbi natuke lihtsamini. Kui energiatarbimine aga külma tõttu kahekordistub, siis kasvab nõudlus järsult ja hind hüppab seetõttu pigem 4–5-kordseks, mitte kahekordseks,» ütles ta. Riskina nähakse seda, kui kriis vinduma jääb – siis saavad otsa ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete puhvrid ning siis muutub olukord keerulisemaks.

Kasvavate intresside keskkonnas saavad pihta ettevõtted, kes on seni investorite meelitamisel mänginud tulevaste kasumite peale – idusektor, mis on viimastel aastatel olnud üks Eesti majanduskasvu veduritest. Uusküla tõi välja, et globaalselt näeme praegu idusektoris suuremaid koondamisi kui koroonaaja peale kokku. Mertsina sõnas, et Eesti idusektori seisukohast teevad pisut murelikuks välisinvestorid, kes on sõja tõttu palju ettevaatlikumaks läinud.

Eesti majandusele on sõjal olnud aga ka jõudu lisavaid mõjusid. Meil on OECD riikidest enim sõjapõgenikke per capita ning paljud neist on asunud tööle siinses töötlevas tööstuses, leevendades nii tööjõupuudust kui palgasurvet, kuna on valmis töötama väiksema palga eest. Palgakasv on kiire hinnatõusu keskkonnas aga endiselt teema – septembris kerkisid palgad Eestis 12 protsenti.

«Meie palgakasv on nii protsentuaalselt kui eurodes olnud kiirem kui enamikus euroala riikides. Nüüd aga näeme, et ka näiteks Saksamaal kasvavad palgad väga kiiresti. See tähendab, et tempo, millega meie elatustase Lääne-Euroopa riikidele läheneb, on aeglustunud,» rääkis Nestor.

Lähenevaid valimisi silmas pidades toodi välja, et paljud riigid toetavad täna oma ettevõtteid arvestataval määral, Eesti aga teistega võrreldes vähem.

«Toetused ei tee kedagi pikaajaliselt konkurentsivõimeliseks, aga kriisist läbi võivad need ettevõtteid aidata küll,» sõnas Mertsina. Tähtsaks peeti ka pikaajalist plaani, näiteks energeetikas ja hariduses, aga ka riigieelarve planeerimisel. Poliitikutelt oodatakse võimalikult vähe populismi ja raha külvamist.

«Ühelt poolt tõstavad keskpangad intresse, et inflatsiooniga võidelda, teisalt lubavad valitsused laia kaarega toetusi, mis pigem toidavad inflatsiooni. Eestis tulevad ilmselt kõik erakonnad välja ideedega, kuidas inimesi ja ettevõtteid toetada ning energiahinnad alla tuua. Loodan, et pakutavad meetmed on võimalikult täpsed ja sihitud,» sõnas Aab.