/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/18/13788157t1h8f5f.jpg)
Väikeettevõtjad muretsevad kõige rohkem selle pärast, kas ja kuidas nad suudavad lähema kuue kuu jooksul toime tulla hinnatõusuga ja nõudluse vähenemisega.
Hinnatõus ja nõudluse vähenemine pitsitavad väikeettevõtjaid
SEB küsitles igas Balti riigis 500+ väikeettevõtjat, et uurida, milliseks hindavad nad oma väljavaateid järgneva kuue kuu jooksul, kuidas mõjutavad neid erinevad välismõjud ja mismoodi kavatsevad nad nendega toime tulla.
«Tulemustest võib välja lugeda, et väikeettevõtjaid paneb enim muretsema hinnatõus ja nõudluse vähenemine, lisaks palgatase ja elektrihinnad, aga tööjõupuudus praegu suuri murepilvi ei tekita,» kommenteeris SEB jaepanganduse juht Ainar Leppänen.
Kaks kolmandikku Balti riikide väikeettevõtjatest märkis, et hinnatõus mõjutab neid väga tugevalt või tugevalt. Vaid neli protsenti neist sõnas, et see teema neid ei puuduta. Hinnatõusuga käib kaasas ka vähenev nõudlus ning seda prognoosivad pea pooled ettevõtjatest: pooled Läti ja Leedu ettevõtjatest leiavad, et ees ootab nõudluse vähenemine, Eesti ettevõtjatest on sama meelt 41 protsenti. Samas 15 protsenti Eesti ettevõtjatest usub, et vähenev nõudlus neid üldse ei puuduta.
Ootuspäraselt on ettevõtjatel väga suur mure ka seoses energiahindade kallinemisega. Enam kui kolmandik ettevõtjatest ütles, et see mõjutab neid märkimisväärselt või isegi väga märkimisväärselt. Seevastu gaasi hinna tõus mõjutab väiksemat osa väikeettevõtjatest – Eestis puudutab see otseselt vaid 12 protsenti väikefirmadest, Lätis aga 22 protsenti.
Ettevõtjatel on raske hakkama saada suure palgatõususurvega. Näiteks Läti ettevõtjatest 54 protsenti tunnistasid, et see mõjutab neid väga tugevalt või tugevalt. Eestis ja Leedus oli seis umbes sama, vastavalt 49 ja 48 protsenti.
Väga palju on räägitud tööjõupuudusest, kuid muude mõjutajatega võrreldes see teema väikeettevõtjatele liiga palju peavalu ei valmista. Näiteks Eesti ettevõtjatest ligi pooled ütlesid, et tööjõukitsikus neid tõenäoliselt järgmise kuue kuu jooksul ei puuduta ja vaid 12 protsenti tõid välja, et see mõjutab neid suurel määral. Lätis oli ettevõtteid, keda tööjõupuudus ei puuduta, kolmandik, kusjuures teine kolmandik ütles vastupidi, et neid puudutab tööjõupuudus vägagi.
Toorainete hinnatõus
«Sõltuvalt sektorist puutuvad ettevõtjad aeg-ajalt kokku toorainete tarneraskustega, kuid peamiselt mõjutab ettevõtjaid sellega kaasnev hinnatõus,» ütles Leppänen. Umbes kolmandik ettevõtjaid tõi välja, et neid puudutab toorainete hinnatõus väga märkimisväärselt. Samas tarneraskused ja toorainepuudus ei ole enam niivõrd teemaks – näiteks Eesti ettevõtjatest kolmandik ütles, et see probleem neid ei puuduta.
Geopoliitiline olukord mõjutab samuti otseselt väga paljude tegevusalade ettevõtjate tegutsemist. Kolme riigi ettevõtjatest enam kui kolmandik tunnistas, et geopoliitiline situatsioon mõjutab nende toimetamist kas väga tugevalt või tugevalt. Kusjuures eriti tõid selle välja Läti ettevõtjad (45 protsenti).
Küberrünnakute hirmu suhtes olid ettevõtjad võrdlemisi äraootaval seisukohal – pea kolmandik neist loodab, et see teema ei puuduta neid üldse.
Ettevõtjate kohanemiskava
Kriisiga kohanemiseks on mitu võimalust. Toodete ja teenuste hindade tõstmine on kõigi kolme Balti riigi ettevõtjate jaoks number üks plaan. Pooled Eesti ja Leedu ning 43 protsenti Läti ettevõtjatest kavatsevad seda teha.
Levinud hakkamasaamise viis on ka tootmise ümberkorraldamine, seda plaanib teha iga viies Läti ja iga neljas Leedu ettevõtja. Eesti ettevõtjaist kavatseb sama teed minna 17 protsenti küsitletutest.
Vähendatakse ka ettevõtte lahtioleku aega ehk töötunde, milles näeb võimalust 19 protsenti Läti ja Eesti ettevõtjatest ning 16 protsenti Leedu vastanutest. Mõned ettevõtjad tunnistasid, et neil on plaan tootmine või osa sellest sulgeda.
Küllalt palju leidus ettevõtjaid, kes ütlesid, et nad ei kavatse otseselt midagi muuta, vaid katsuvad lihtsalt arved ära maksta. Niimoodi vastas 18 protsenti Läti ja Eesti ettevõtjatest ning 14 protsenti Leedu firmadest.
Umbes kümnendik ettevõtjaid tunnistas, et nad ei ole võimalikuks kriisiks valmis ehk pole teinud mingeid spetsiaalseid ettevalmistusi.
Riigi toele ettevõtjad eriti ei looda. Eesti ettevõtjatest 13 protsenti loodab saada kriisis tuge valitsuselt. Võrdluseks kolmandik Läti väikeettevõtjatest tunnistas, et nad saavad loota kriisis vaid iseendale.
Kuigi energiahinnad kasvavad, siis vaid väiksem osa ettevõtjatest plaanib vahetada seadmeid energiasäästlikumate vastu. Läti ettevõtjatest on selline plaan 15, Leedu ettevõtjatest 17 ja Eesti ettevõtjatest vaid 12 protsendil.