Valitsussektori kolme kvartali puudujääk on 101 miljonit

Maksuamet on tagastanud 58 741 605 eurot enammakstud tulumaksu. Foto: SWNS/SWNS

Septembri lõpu seisuga oli valitsussektori eelarvepuudujääk 101 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 0,28 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Helin Küti sõnul ületasid valitsussektori tasanditest kulud tulusid septembri lõpuks ainult keskvalitsuses.

«Sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on aasta esimese üheksa kuu jooksul olnud pidevalt ülejäägis. Kõigis kolmes sektoris oli parem seis kui aasta varem septembri lõpus,» märkis Kütt.

Septembri lõpu puudujääk osakaaluna SKP-st oli aasta varem oluliselt suurem – 2,6 protsenti. Parema seisu üheks põhjuseks on analüütiku sõnul hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suuremad on ka mittemaksulised tulud. Teisalt oli 2021. aastal samaks ajaks juba vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks, selle aasta lisaeelarve kulutused jäävad aga aasta lõppu.

Keskvalitsus ehk peamiselt riigieelarve oli septembri lõpus 255 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, 609 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal.

«Aasta teises pooles oli viimati nii tasakaalulähedane eelarvepositsioon koroonakriisieelsel ajal. Hea seisu põhjuseks on tugev maksulaekumine,» märkis Kütt.

Kõige kiiremini on kasvanud riigieelarvesse laekuva tulumaksu laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 35 protsenti. Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust, sealhulgas sõjapõgenike makstud maksudest, kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust. Mõlemat tõukab kiire hinnatõus.

Ka käibemaksu laekub jõudsalt, üheksa kuuga 18 protsenti enam kui aasta varem. Selle põhjuseks on Küti selgitusel samuti erakordselt kiire hinnatõus. Lisaks maksudele kasvasid võrreldes aastataguse sama perioodiga jõudsalt mittemaksulised tulud, näiteks muude kaupade ja teenuste müük 47 protsenti, muud tulud, peamiselt varadelt, 61 protsenti, ning finantstulud 224 protsenti.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa eelarvepositsioon oli septembri lõpu seisuga positiivne, 151 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 19 miljoni euro võrra 126 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksu laekumine ja keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Haigekassa kulud on püsinud täpselt eelarve piires.

Töötukassa oli septembri lõpus 25 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 50 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal. Seda vaatamata lisakuludele, mis on tekkinud seoses Ukraina sõjapõgenikega. Septembri lõpuks oli end töötuna arvele võtnud Ukraina sõjapõgenikke kokku ligi 13 300 inimest, neist 7500 olid töötuna arveloleku lõpetanud ja enamik saanud ka tööle.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli septembri lõpus 3 miljonit eurot, mis on 2021. aasta septembri lõpuga võrreldes 31 miljoni euro võrra parem tulemus. Ülejääki toetab tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12 protsenti suurem kui eelmise aasta üheksal esimesel kuul. Aasta lõpuks ootab rahandusministeerium väikest puudujääki.