Peterson: direktiiv ei kohusta, aga kiirema palgatõusu ootus on põhjendatud

Tervise- ja tööminister Peep Peterson Foto: Sille Annuk

Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles, et uus Euroopa Liidu direktiiv küll ei kohusta teatud ulatuses palka tõstma, kuid palkade kiirem tõus on siiski vajalik. Alljärgnevalt Peep Petersoni pöördumine.

Eestis teevad alampalga kokkuleppe sotsiaalpartnerid, pidades selleks eelnevalt läbirääkimisi. Kokkuleppe kinnitab valitsus, kuid sellest hoolimata on tegu siiski tööturu osapoolte omavahelise kokkuleppega. Euroopa Liidu pädevuses ei ole töötasu alammäära kehtestamine liikmesriikides, st direktiiv ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka. Nii ei saa me rääkida kindlas kõneviisis ka hüppelisest palgatõusust.

Mida siis direktiiv teeb? Euroopa Komisjon pakub direktiiviga välja alampalga soovituslikud võrdlusväärtused, millega riigid saaksid hinnata, kas nende riigi miinimumpalga suurus on piisav. Direktiivi kohaselt on töötajatel õigus õiglasele palgale, mis võtab arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi. Samas ei anna direktiiv konkreetset summat vaid toob suunised, milliste väärtustega riigi miinimumpalka võrrelda. Need ongi 60 % brutomediaanpalgast või 50 % keskmisest brutopalgast.

Näiteks. Eestis on brutomiinimumpalk keskmisest brutopalgast 2022. aastal 38% ja 2023. aastal 39% (2022.a miinimum brutopalk on 654 eurot ja keskmine brutopalk 1718 eurot, 2023.a miinimum brutopalk on 725 eurot ja keskmine brutopalk 1845 eurot). Seejuures netomiinimum on keskmisest netopalgast 2022. aastal 44% ja 2023. aastal 47%. Teine võimalik võrdlusalus on brutomediaanpalk. Eestis oli mediaanpalk 2022. a II kvartalis 1400 eurot.

Ootused kiiremaks tõusuks on põhjendatud

Kuigi Eesti sellist võrdlust tegema ei pea, sest alampalk sünnib tööturu osapoolte vahelise kokkuleppena, aga ühiskondlikku ootust kiiremaks alampalga tõusuks loob see kindlasti. Vaatame siin otsa ennekõike Tööandjate Keskliidule ja soovime jõudu Ametiühingute Keskliidule euroopalike normide järk-järgulisel kohaldamisel.

Siin tuleb vaadata ka tänavust eriolukorda, kus just sundkulutuste hinnatõus on röövinud kõige rohkem madalapalgaliste ostujõudu. Lühikese peastarvutuse najal võib hinnata, et ka uueks aastaks kokku lepitud ja suuremas osas tulumaksust vabastatud 725eurosest alampalgast sööb energia- ja toidu hinnatõus ligi 30%. Neil inimestel on väga vähe manööverruumi, väga tõenäoliselt puuduvad ka säästud.

Palgalepped kõigile

Postimehel jäi tähelepanuta direktiivi teine oluline pool, mis räägib ülejäänud palkadest. Seal küll ei nimetata piisava palga taset või suhet, küll aga tuleneb sealt selge ootus katta valdkondlike palgalepetega vähemalt 80% tööturust. Sellised on igal aastal toonud palgatõusu näiteks tervishoiutöötajatele, kuid kogukatvus palgalepetega on Eestis kõigest 20%.

Kuidas läbirääkimiste mahtu Eestis kasvatada teiste sektorite arvelt, on lähiajal toimuva arutelu teema Tööandjate ja Ametiühingute Keskliiduga. Kohustus läbirääkimiste edendamise kava esitamiseks tuleneb direktiivist nagunii, parem oleks, kui see sünniks kohe algusest ideekorjest mõlema osapoole juuresolekul. See tähendab, et järjest rohkematel töötajatel on lootus püsivaks ja plaanipäraseks palgatõusuks. See ei sõltuks enam nii palju poliitilistest tuultest eelarvepoliitikas või üksikute ametite turupositsioonist.