Napilt kaheksa aastat tagasi tuli ettevõtja Indrek Neivelt välja loosungiga, et 2018. aastal võiks Eesti miinimumpalk olla 1000 eurot. Praegu näeb ta majanduses teist probleemi.
Indrek Neivelt: no kellele käib täna 800-eurose palga maksmine üle jõu? (12)
Täna on Eesti alampalgaks 3,48 eurot tunnis või 654 eurot kuus, miinus maksud. See on kaugel sellest plaanist, mis Indrek Neivelt Eesti jaoks 2014. aastal välja käis. Toona avaldas ta imestust, et Eestis veel 200–300 euroga kuus töötajaid leiab ja arvas, et 2018. aastaks, Eesti 100. aastapäevaks võiks miinimumpalk olla täistööaja eest 1000 eurot kuus.
Praegu vaatab ta palgadebatti teise pilguga. «Siis oli muu teema, vaatasin, et inimesed jooksevad palga pärast Eestist ära,» ütles Neivelt. Ta lisas, et pidas miinimumpalga all silmas täistööajaga töötajat. «Mõtlesin, et see on ka paras pingutus ettevõtjatele. See tekitas ühiskonnas suure diskussiooni. Täna on olukord ju teine.»
«Usbekistani taksojuhid võivad mõeldagi, et on 3–4 aastat siin ja elavad mitmekesi ühes toas, aga samal ajal oma inimestele ei jätku meil elatist!»
Samas ei mõista ta kohati ettevõtjatelt kuuldavat arvamust, et kui tõsta näiteks miinimum 800 euro peale kuus (Euroopa Liidu direktiivi suunis on, et inimväärne miinimum võiks olla 60 protsenti kohalikust mediaanpalgast – toim), siis minnakse kohe pankrotti. «Mida? Kes maksab täna miinimumi? Kellelegi ei käi sellise palga maksmine üle jõu! Paljud saavad täna üldse miinimumpalka?» küsis Neivelt.
Neivelt nentis, et pole vahepeal suurt miinimumpalgale mõelnud. «Täna on vastupidi, inimesed tulevad Eestisse tööle kogu maailmast, nii et teema on teise nurga alt – kui palju saame võõrtööjõudu sisse võtta,» rääkis Neivelt. «Palju me suudame uusi inimesi vastu võtta, kui me palga kõrgemale tõstame?»
Ta nentis, et kui palka tõstetakse, siis ehk kaovad mõned töökohad. «Aga kas peab nii palju toitu laiali vedama?» esitas Neivelt küsimuse nn jagamismajanduse ettevõtete kohta.
Palgaga peab end ära elatama
«Palgaga peab suutma ennast ära elatada,» on Neivelt kindel. Ta viitas, et kui siia tulevad inimesed madalama elatustasemega riikidest, siis lööb see kohalikud palgad alla.
«Usbekistani taksojuhid võivad mõeldagi, et on 3–4 aastat siin ja elavad mitmekesi ühes toas, aga samal ajal oma inimestele ei jätku meil elatist! Kui meil on siin iga 3–5 aasta tagant uued taksojuhid, siis nende jaoks on okei elada neljakesi ühes toas ja säästa raha, aga kohalik seda ametit pidada ei saa,» ütles Neivelt.
Neivelti hinnangul tuleks teha Eesti palgapoliitikas kaht asja: esiteks, tuleb ära lõpetada nn OÜtamine ehk olukord, kus makstakse endale miinimumpalka ja kõrvalt võetakse tuhandeid eurosid dividende – see parandaks sotsiaalmaksulaekumist. Teiseks tuleb Neivelti sõnul tõsta miinimumpalk siiski nii kõrgele, et inimene omadega hakkama saaks.