:format(webp)/nginx/o/2022/08/23/14782292t1hf537.jpg)
Baltikumi ja Poola elektrisüsteemide sagedusalade üleminekuks hädavajalik energiataristu valmib juba 2024. aasta lõpuks, mistõttu võiks Venemaa elektrisüsteemist eraldumine toimuda aasta varem, tähtaja varasemaks nihutamise otsus seisab Eleringi taga.
Leedu võrguettevõtja Litgridi strateegiaosakonna juhataja Liutauras Varanavičiuse sõnul on praeguseks selgunud, et Baltikumi ja Poola elektrisüsteemide sagedusalade üleminekuks hädavajalik energiataristu valmib juba 2024. aasta lõpuks, mistõttu võiks tema hinnangul sagedusala ülemineku tuua seni kokkulepitud tähtajast aasta varasemaks, ilma et see täiendavaid kulusid kaasa tooks, kuid tähtaja varasemaks nihutamise otsus seisab Eleringi taga.
Vastavalt kehtivale Poola ja Balti riikide vahelisele kokkuleppele ühendavad riigid end Loode-Venemaa elektrisüsteemi sagedusvõrgust lahti ja sünkroniseerivad sagedusvõrgud Mandri-Euroopa omaga 2025. aasta lõpuks, kui on välja ehitatud piisavalt ülekandevõimekusi.
«Tehniliselt on Venemaa sagedusvõrgust lahkumine ja Mandri-Euroopaga sünkroniseerimine võimalik piltlikult öeldes kasvõi juba homme, näiteks juhul, kui Venemaa peaks ühepoolselt otsustama Balti riikide sagedusalad päevapealt lahti ühendada. See tekitaks elektriturul küll teatava turbulentsi ja tooks kaasa märkimisväärseid kulutusi, kuid elektrita me ei jääks,» ütles Varanavičius eelmisel nädalal Põhjamaade Ministrite Nõukogu energeetikakonverentsil.
Nädal tagasi väitis ka Leedu energeetikaminister Dainius Kreivys, et sagedusala vahetuse tähtaja varasemaks toomiseks on kõik tingimused loodud ning tema sõnul on Eesti vastuseis sellele arusaamatu, vahendas BNSi Leedu toimetus.
Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa ütles BNSi Tallinna toimetusele, et Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopa süsteemiga sünkroniseerimise varasemaks toomist osapooltega arutatakse.
«Oleme teiste Balti riikidega kokku leppinud, et vaja on teha lisaanalüüse ja -uuringuid, et selgitada välja tingimused, maksumus ja riskid, mis projekti lõpptähtaja varasemaks toomisel kaasneksid. Kui analüüsid näitavad, et varasemaks toomine ei suurenda kulusid ega riske, siis me ei ole kuidagi tähtaja varasemaks toomise vastu,» selgitas Ellermaa.
Praegu arvestab Elering tema sõnul sellega, et kõik korraliseks sünkroniseerimiseks tehtavad ettevalmistused saavad valmis 2025. aasta lõpuks.
Praegu on Balti riikide elektrisüsteem osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab endast geopoliitilist ja energiajulgeoleku riski, kuna Venemaa kontrollib elektrisüsteemi sagedust ja saab seeläbi mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides.
Balti riikide süsteemivahetus läheb kokku maksma 2 miljardit eurot, millest 75 protsenti tuleb Euroopa Liidult. Suurem osa rahast läheb ülekandeataristu rajamiseks, mis loob Varanavičiuse sõnul eeldused taastuvenergia tootmise kasvuks.
«Selle investeeringuga me pelgalt ei vabane energiasõltuvusest vaenulikust riigist, vaid loome võimalused ka taastuvenergiavõimsuste plahvatuslikuks kasutuselevõtuks. Seega, antud juhul võrdub üks pluss üks kolmega,» märkis Litgridi strateegiaosakonna juhataja.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)