Ehkki makse laekub veel mühinal, on majanduskasv juba peatunud
15. november 2022, 15:46
Selle aasta esimese üheksa kuuga on maksutulu võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud 14,4 protsenti. See peegeldab sisemajanduse kogutoodangu (SKT) tugevat tõusu jooksevhindades inflatsiooni mõjul, kuid reaalhindades on majanduskasv peatunud.
Üheksa kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 8,67 miljardit eurot ehk aasta varasemast 14,4 protsenti enam makse, millest septembri maksutulu moodustas 994,4 miljonit eurot. Tänavu on üheksa kuuga eelarvest täidetud 78 protsenti, ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse analüütik Rait Kiveste.
Tööjõumakse mõjutava palgafondi tugev kasv tuleneb osaliselt palgatõusu survestavast kõrgest inflatsioonist ja ka põgenike lisandumisest tööturule. Töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus kolme kvartali palgafondi kasv 14,7 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Keskmise palga kasv ulatus selle ajaga 9,9 protsendini, töökohtade arv kasvas 4,3 protsenti. Sektorite lõikes vedas üheksa kuu palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (49,6 protsenti), seda mõjutas eelmise aasta madal baas – siis oli antud sektor üks suuremaid töötasu hüvitise saajaid.
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas üheksa kuuga 11,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tuleb arvestada, et aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus, märkis Kiveste.
Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) kolme kvartali kasv ulatus 21,6 protsendini, seda toetab samuti tugev palgafondi kasv. Lisaks sellele tõstis laekumist teisest pensionisambast tööealiste väljavõetud summalt tasutud tulumaks 58 miljoni euro ulatuses, pensioniealistelt lahkujatelt laekus 6 miljonit eurot ehk 18 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa kasv ulatus üheksa kuuga 12,3 protsendini.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheksa kuuga 19,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Seda vedas eelkõige erasektori (pankadeta) tulumaks jaotatud kasumilt, mille kasv ulatus 28 protsendini. Riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekus sel perioodil 13 miljonit eurot enam tulumaksu kui aasta varem. Krediidiasutuste avansilist tulumaksu laekus üheksa kuuga 35 miljonit eurot ehk miljon eurot enam kui eelmisel aastal.
Käibemaksutulu kahekohaline kasv eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli tingitud kõrgemapoolsest majandusaktiivsusest ning laialdasest hinnatõusust. Selle aasta esimese üheksa kuu tasumine (2,41 miljardit) ületab 18,1 protsendi ehk 370 miljoni euroga 2021. aasta taset. Ettevõtete kogukäibe kasv näitas küll III kvartalis aeglustumist 17 protsendile, samas suurenesid käibed tegevusalades veel üsna laiapõhjaliselt.
Mullu septembris andis lisatõuke tarbimisele suuremahuline teisest pensionisambast vabanenud raha, tekitades kõrge käibemaksu võrdlustaseme. Ka käesoleva aasta septembris vabanes pensionisääste, kuid vaid kümnendik mullu septembri mahust. Samas ei ole tänavu sügisel kehtestatud erinevaid koroonapiirangud erinevalt mullusest, mis soosib muu hulgas vaba aja ja meelelahutustegevusi.
Vaatamata Venemaa ja Euroopa Liidu vastastikuste sanktsioonide ning samuti energiakriisi mõjule ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg kerkinud, vaid püsinud 166 miljoni juures, mis on mullusest tasemest neli protsenti väiksem. Tegevusaladest mõjutas 2022. aasta üheksa kuuga käibemaksu tasumise kasvu enim jae- ja hulgikaubandus ning energeetika, kus tasumised suurenesid 2021. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 25 ning 80 protsenti.
Joonis. Maksutulu kokku (mln) 2021 ja 2022, kasv võrreldes eelmise aastaga (%). Allikas: maksu- ja tolliamet.
Aktsiiside tasumine on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga suurenenud 2,1 protsenti. Aastases võrdluses on kolmas kvartal olnud aktsiiside tasumistes kõige kehvem ning kvartali kasv on võrreldes esimese ja teise kvartaliga pöördunud langusesse, moodustades -1,6 protsenti. Tasumiste kasvutempo on aeglustunud nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiisil ning langus on süvenenud kütuseaktsiisil. Alkoholiaktsiisi tasumiste kasvutempo aeglustumise taga on ennekõike lahja alkoholi tagasihoidlikumad kogused, mis on küll eelmisest aastast suuremad, kuid mille aastane kasv on 30–40 protsenti väiksem kui kangel alkoholil ja veinil. Põhjus, miks just kange alkoholi ja veini kogused on suurenenud jõudsamalt, seisneb eelmise aasta madalas baasis. Nimelt Covid-19 pandeemiast tulenenud piirangud pärssisid aasta eest enim just nende alkoholiliikide tarbimist.
Kütuseaktsiisi tasumise kasvu langusesse pöördumise taga on peamiselt maagaasi tarbimise vähenemine. Kolmanda kvartali lõpuks on aastatagusega võrreldes maagaasi tarbimine kahanenud 21,2 protsenti. Suurem osa vähenemisest on tingitud kõrgemast hinnast tulenevast kokkuhoiust. Vähenenud on nii madalama aktsiisimääraga maksustatud maagaasi kogused kui tavamääraga maksustatud kogused. Mootorikütuste deklareerimise vähenemine on üheksa kuu kokkuvõttes veel marginaalne ning langus puudutab eelkõige bensiini.