Põhjust rõõmustada: põllumeestel oli hea saagiaasta

Enamikel põllumeestel oli tänavune aasta edukas, kuna saagikus ületas keskmist, müügihinnad nii teravilja kui ka piimahinna vaatest kasvasid jõudsalt ja eelmisel perioodil soetatud odavate sisendite tõttu kasvas kasumlikkus. Ees seisavad aga rasked ajad, mis puudutavad kõiki tootjaid.

«Meie jaoks on see üks keerukamaid majanduskriise, kuna ta hõlmab tootmist tervikuna,» ütles OÜ Estonia juht Ain Aasa ettekandes Eesti Põllumajanduse Aastanäituse Finantsseminaril.

SEB kliendihaldur Andrus Mägi ütles, et õnneks lähevad põllumajandusettevõtted kriisile vastu tugevalt positsioonilt, kuna viimased aastad on soosinud teraviljakasvatust. Ka Ain Aasa sõnas oktoobris toimunud Põllumajanduse finantsseminaril, et toodanguhinnad on põllumajandus praegu enneolematult head. «Müüme väga kallilt teravilja ja rapsi ning pole kunagi saanud nii kõrget piima hinda kui praegu.»

Peo lõpp aga paistab, sest sisendhinnad on oluliselt kallinenud ja kasvav euribor hakkab mõjutama kasumlikkust. Mägi sõnul pole turuosaliste ennustustele baseerudes praegune euribori tõus veel lõplik. Euribori kuue kuu tase pöördus käesoleva aasta juunis positiivseks ja oktoobris ületas juba 2 protsenti. Aasta lõpus võime suure tõenäosusega näha juba 2,75 ja uue aasta keskpaigaks 3-3,5 protsendilist taset.

«Nullist kolme protsendini on märkimisväärne hinnatõus, samas ei näe turuosalised hetkel, et jõuaksime 2008. aasta tasemele, mil euribor ulatus 5 protsendini,» sõnas ta.

Ain Aasa ütles, et 3-protsendine euribor tähendab Estonia täiendavad intressikulu 600 000 eurot aastas. «See on väga suur summa, euribor on meie mängus tähtis mõjutaja,» sõnas ta. «Toime tulemist on keeruline prognoosida. Katsume võimalikult palju tootmissisendeid ette osta, fikseerisime vilja hinna 2023. aastaks ette. Kui ma teaks, mis juhtub põllumajandusega, siis ma vist ei tegeleks enam selle alaga.»

Plaan B peab olemas olema

Milline on suure põllumajandusettevõtte plaan B?

«Võtmekohaks saab see, mis toimub aasta pärast ja 2024. aastal. Teame, et olukord võib minna praegusest oluliselt raskemaks. Just seetõttu struktureerime tootmist ümber, kuid kindel on see, et selle taset tuleb hoida – vähendamine ei tule kõne allagi. Meie piimatoodang on nii suur, et selle ümbersuunamine ei ole lihtne. Seega – kasvõi hambad ristis, aga jätkame ja hoiame mahtu,» rääkis Aasa. «Kogemuslikult olen ma optimist. Kui on kehvad ajad, siis sellele järgnevad alati paremad ajad. Kui need saabuvad, peab sul aga olema müümiseks kaupa ehk kui heade aegade alates seda pole, siis on kõik läbi.»

Aasa sõnul plaanib ettevõte taimekasvatuses kulusid alla saada. Selleks suurendatakse pinda, võetakse vähemaks rohumaade osakaalu.

«Teame ka seda, et hakkama peab saama, sest rasketel aegadel on keeruline pangast laenuleevendust küsida,» lisas ta. «Turg ei ole kunagi olnud nii segi nagu ta on praegu. Näiteks viljahind kõigub tugevasti – kui varem oli kõikumine 2-3 protsenti päevas, siis täna ütleb keegi midagi Twitteris ja hind muutub 10 protsenti. Meie põhimõte on mitte minna püüdma iga hinna eest suurt raha, vaid kindlustada kulude katmine.»

Ain Aasa lisas, et kriis on kindlasti ka õppimise koht. «Vast kõige keerulisem on aru saada sellest, kuidas meid mõjutab inflatsioon. Me loome pidevalt puhvreid, kuid inflatsioon sööb neid iga päev. Samas varusid peab tekitama, ilma ei saa,» sõnas ta.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus lisas, et rahalugemiseoskus on praegu ülioluline ehk saagi müük ja tarvikute ost võib saada isegi tähtsamaks kui agronoomia. «Sa või agrotehniliselt kasvatada suurepärase saagi, aga kui sa eksid selle müümisel, siis võid kaotada palju raha,» tõi ta näite.

Mida peaks aga tegema ettevõtja olukorras, kus laenumaksed suureneb euribori tõusu tõttu tuntavalt? Andrus Mägi soovitab sellises olukorras olla suhtluses oma panga ja kliendihalduriga, kuna koostöös jõutakse parima lahenduse ja tegevusplaanini.

«Praegu tundub, et põllumajandusklientidel on siiski olemas piisavad reservid ja puhvrid. Samas teiselt poolt sööb neid koguaeg hinnatõus. Võtmekohaks on hetkel see , kui kaua kriis kestab. Paraku ei oska seda keegi ennustada.»