Eesti ettevõtted keskkonna pärast ei muretse

Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika. Foto: Erakogu.

Intrumi iga-aastase Euroopa-maksete aruande kohaselt tunneb vaid 51 protsenti Eesti ettevõtetest vajadust võtta oma keskkonnaalast vastutust tõsiselt, et mitte kaotada kliente – seda on vähem kui Euroopas keskmiselt ning oluliselt vähem, kui Läti ja Leedu ettevõtete puhul.

Euroopa juhtiva krediiditeenuste haldusettevõtte Intrum iga-aastane Euroopa-maksete aruanne näitab, et ettevõtted kogu Euroopas suurendavad oma jõupingutusi jätkusuutlikkuse parandamiseks, reageerides kliimariskidele ja klientide muutuvatele eelistustele, samal ajal kui kliendisuhted ja back-office'i tõhusus on üha enam nähtavad ettevõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalases (ESG) tulemuslikkuses.

Samal ajal tunneb Eestis vaid pool ettevõtetest vajadust võtta tõsiselt oma keskkonnavastutust, et mitte kaotada kliente. See jääb endiselt alla Euroopa keskmisele (56 protsenti) ning vastavale näitajale Lätis (60 protsenti) ja Leedus (61 protsenti). Samal ajal on kolm neljast (74 protsenti) Eesti ettevõttest muutnud oma ärimudeleid jätkusuutlikumaks. Lätis ja Leedus on sedasama teinud umbes 67 protsenti ettevõtetest.

Jätkusuutlikud maksed

«Ebakindlus põhjustab endiselt maksete hilinemist. Vastajad on hakanud veelgi harvemini tarnijatele õigeaegselt tasuma, ehkki teadlikkus sellest probleemist näib kasvavat. Ettevõtjad ütlevad, et nad on teadlikumad hilinenud maksete sotsiaalsest mõjust, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele,» ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

Samas maksab rohkem kui iga kolmas (43 protsenti) Eesti ettevõte oma tarnijatele suurema hilinemisega, kui nad seda iseenda klientide puhul aktsepteeriks.

73 protsenti Eesti suurettevõtetest usub, et neil lasub ühiskondlik vastutus teha makseid väiksematele ettevõtetele õigeaegselt (2021. aastal oli see näitaja 67 protsenti), kuid vaid 53 protsenti (aasta tagasi 69 protsenti) tunnistab, et mõtleb negatiivsele mõjule, mida hilinenud makse võib väiksemale ettevõttele avaldada.

Ehkki kolm viiest Eesti ettevõttest väidab, et astub samme tarnijatele õigeaegse tasumise tagamiseks, tunnistab kaks viiest, et nende praktika ja protsessid ei ole majandusliku ebakindluse olukorras nii tugevad, kui need peaksid rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks olema.