Anomaalia tööturul – kuhu kadusid töötud?

Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna Vaksali Büroo. Foto: Margus Ansu

Statistikaameti andmeil vähenes eelmises kvartalis töötute arv üle-eelmisega võrreldes, kuid eelmise aastaga võrreldes kasvas.

Kolmandas kvartalis oli töötuid 40 600, mis on 700 võrra rohkem kui aasta tagasi ja 1100 võrra vähem kui tänavu teises kvartalis. Töötuid mehi oli ligi 21 200 ja naisi ligi 19 500. Eestlaste töötuse määr oli 4,6% ja vene rahvusest inimestel 8,5%. Tööjõus osalemise määr oli 73,7%, tööhõive määr 69,5% ja töötuse määr 5,6%.

«Kui selle aasta esimeses pooles töötute arv tõusis, siis nüüd on see taas languses. Aastaga on töötute arv siiski mõnevõrra kasvanud,» ütles statistikaameti juhtivanalüütik Katriin Põlluäär.

Hõivatuid oli tänavu kolmandas kvartalis 680 100 ehk 22 500 võrra rohkem kui mullu samal ajal. Hõivatutest 344 400 olid mehed ja 335 800 naised.

Täistööajaga töötas 85% hõivatutest, ülejäänud osaajaga. Osaajaga töötajaid oli 102 300, mis on 16 300 võrra rohkem kui aasta tagasi ja 400 võrra vähem kui tänavu teises kvartalis. «Osaajaga töötamine on populaarsem naiste seas – kolmandas kvartalis töötas osalise koormusega 70 800 naist ja 31 600 meest,» rääkis Põlluäär.

Vaeghõivatuid ehk neid osaajaga töötajaid, kes soovivad panustada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli kolmandas kvartalis 6400 ehk 400 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Võrreldes aastatagusega on vaeghõivatuid 1500 võrra rohkem.

Mitteaktiivseid inimesi oli 257 600, neist mehi 111 600 ja naisi 146 000. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, haigused või vigastused ja õpingud.

«Mitteaktiivsete inimeste arv on langenud võrreldes nii esimese poolaasta kui ka eelmise aasta sama ajaga. Mitteaktiivsete seas oli 161 500 eestlast ja 96 100 mitte-eestlast,» lisas Põlluäär.

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem ning lisaks ka ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenikud. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.